Mis on pärimusmuusikaga 25 aasta jooksul juhtunud? Kas oleme õigel teel või peaksime tähelepanu suunama hoopis teistele valukohtadele? Kuidas toimida edasi, kui nišimuusikast on kujunenud põhivoolu muusikastiil? Kuidas hoida pärimusmuusikat modernsena kaotamata sidet juurtega?

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa selgitas: "25 aastat tagasi võetud siht muuta pärimusmuusika tänapäeva kultuuriruumi lahutamatuks osaks näikse olevat saavutatud. Väga paljud Eesti inimesed on kursis oma rahva muusikalise emakeelega. Tänasel päeval oleme tunnistajaks olulisele murrangule ja tegutseme praegu hoopis teises reaalsuses kui veerandsada aastat tagasi. Uus aeg vajab ka uusi sihte, mille poole püüelda."

Mitmetele küsimustele otsisid vastust praktikud ja teoreetikud; pärimuse kandjad ja õpetajad: Janika Oras- rahvaluule- ja muusikateadlane, vanapärase laulustiili õpetaja ja esitaja. Meelika Hainsoo- muusik, ansambel Lepaseree liige. Maarja Nuut- muusik. Valdur Mikita- kirjanik ja semiootik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Marko Veisson- muusik, sotsiaal- ja kultuuriantropoloog, Puuluup liige. Ando Kiviberg- Viljandi pärimusmuusika festivali asutaja. Lauri Õunapuu- muusik, ansamblite Metsatöll ja Ülemakstud Rentslihärrad liige. Valle-Sten Maiste- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia filosoofia ja esteetika lektor, kultuuriajakirjanik ning teatrikriitik.

Muusikalised lõpunoodid kõlavad kell 19 Cätlin Mägi soolokontserdil "Mu pill parmupill!"