Stefan Leisering: Jazzanova viis klubi elutuppa ja elutoa klubisse ({{commentsTotal}})

Jazzanova
Jazzanova Autor/allikas: Facebook

9. detsembril astub Sinilinnus nu-jazzi legend Jazzanova, andes esmakordselt kontserdi Tallinnas. Ansambli liige Stefan Leisering rääkis lähemalt, kuidas nad enda muusikat defineerivad ja mis neil lähiajal plaanis on.

Jazzanovat võib pidada nu-jazzi pioneeriks. Kas nu-jazz eksisteerib tänaseni?

Žanrinimetuse nu-jazz on meile andnud teised, ise paigutame end kuskile hip-hop'i, soul'i, house'i ja Brasiilia muusika vahepeale.

Kuidas peaks kutsuma moodsat muusikat, mis segab jazzi ja elektroonikat?

Las meie teeme muusikat ning teised annavad nimesid. Meile meeldib olla Jazzanova.

Teie viimasest plaadist "Of All The Things" on möödas üheksa aastat. Millal plaanite välja anda uue albumi?

Uus plaat ilmub 2018. aasta juunis. Seal löövad kaasa mitmed varasemad vokalistid, nende seas näiteks Paul Randolph ja Ben Westbeech. Samas võib nende kõrvale oodata ka uusi tegijaid.

Te olete eri projektides aktiivne ka DJ'na. Kui püsiv on Jazzanova bändina?

Jazzanova ei olnud kunagi ainult DJ-põhine projekt, vaid pigem mõeldud just stuudiosse. Võib öelda, et me oleme toonud klubi elutuppa ja elutoa klubisse.

Me reisime ringi samal ajal nii DJ'de kui ka bändina, ning seda ei plaani me muuta.

Mis žanrile te oma viimase aja muusikas keskendute?

Nagu varem mainitud, ei huvita meid puhtad žanrid, vaid muusika üldiselt. Üritame vaadata muusikat avatud meelega.

Kas tunnete, et olete kirjutanud end elektroonilise muusika ajalukku? Kas võib öelda, et te olete muutnud jazzi uuesti lahedaks?

Ma loodan, et oleme kirjutanud, kuid see on teiste otsustada. Jazzi lahedaks muutmine sai alguse 1990. aastatel, kui hakati leidma lugusid, mida saab mängida pidudel, avades uksed inimestele, kes kartsid jazzi ja sealseid keerukaid kompositsioone.

Hetkel oleme me õnnelikud, et noored inimesed uurivad artiste nagu Sun Ra ja Miles Davis, aga ka uusi tegijaid, nende näiteks Kamasi Washington ja Ezra Collective.

Mida ootate Tallinna kontserdilt? Te pole siin kunagi varem mänginud.

Aastaid tagasi oli meil väga lõbus kontsert Muhu saarel. Ootame väga, et uuesti Eesti fännidega pidutseda.



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: