Vanemuse suure maja sünnipäeval saab näha klassikalise balleti pärle ({{commentsTotal}})

Vanemuise ballett
Vanemuise ballett Autor/allikas: Vanemuine

Täna, 9. detsembril etendub Vanemuise suures majas klassikagala, kus esitamisele tulevad pas de deux’d, variatsioonid ja ansamblid kuulsatest ballettidest. Samal päeval tähistatakse Vanemuise suure maja 50 sünnipäeva.

Klassikaline ballett on võlunud vaatajaid pea kolm sajandit ja jätkuvalt imetletakse balleti esteetilist ja nauditavalt keerulist tehnikat, selle voolavaid ja samas täpseid liigutusi ning õhulist olemust.

Balletinumbrid on pärit tuntud ballettidest nagu "Pähklipureja", Luikede järv", "Uinuv kaunitar", "Sülfiid", "Onegin", "Casanova" jt.

Gala kunstiline juht on Mare Tommingas. Tantsivad Vanemuise balletiartistid ja külalissolistid.

Klassikagala etendused toimuvad 9. detsembril ja 22. aprillil kell 19 Vanemuise suures majas. 

1967 avas publikule uksed Vanemuise suur maja. Poole sajandi taguse, täpsemalt 1967. aasta 9. detsembri Tartu ajalehe "Edasi" esikülje uudis kuulutas: täna õhtul on uue "Vanemuise" avaetendus. "Uus" Vanemuine tähendab siinkohal teatri suure maja avamist, mida tartlased olid oodanud õige pikalt. 1959. aasta 19. mail üle Tartu kärgatanud kõmakas pühkis maa pealt sõjaeelse Vanemuise varemed - uuele hoonele pandi nurgakivi 1960. aastal, ent arhitektide August Volbergi, Peeter Tarvase ja Uno Tölpuse projekteeritud teatrimaja avanes külastajatele alles seitse aastat hiljem.

Avalavastuseks oli ajastu vaimule vastav Eugen Tambergi ooper "Raudne kodu". Avamishetkel oli tegemist Baltikumi moodsaima teatrimajaga, millel olid elektromagnetiliselt juhitav pöördlava, hüdrauliliselt tõstetav orkestripõrand, kallutatavad lavaplatvormid ja muud sensatsioonilised uudsused.

Samast lehest leiab ka teatri juhi Kaarel Irdi kommentaari: "Nende rohkearvuliste mehhanismide kohta, mis selles majas juba töötavad, veel tööle seatakse ja tööle pannakse, olgu öeldud, et meie vaatame nende peale siiski kõigepealt kui abivahenditele, mis tehnilisel personalil töövaeva kergendavad. Muidugi võime nende abil teha ka niisuguseid motomehhaniseeritud etendusi, mida praegusel momendil üheski teises teatris pole võimalik teha peale Kremli Kongresside Palee." 702-kohalisele teatrisaalile lisaks avati sama maja teises tiivas 1970. aastal ka 842 istekohaga kontserdisaal.

On asjade loomulik käik, et 50 aasta jooksul hakkas lavamehhaanika vaikselt kuluma ja krigisema, sestap sai 2017. aasta sügisel juubelit tähistav Vanemuise suur maja kingituseks täielikult uuenenud lavatehnika, muutudes taas kord, vähemalt mõneks ajaks, Baltikumi moodsaima varustusega teatrihooneks, mis peaks tegema võimalikuks ka Irdi poolt välja käidud "motomehhaniseeritud etendused". Mõistagi on aja jooksul uuenenud maja sisekujundus ning puhvetis pakutav ning vahetunud on ka näitlejate pildigalerii. Ent Evald Aava õhuline meloodia, Juta ja Ülo dueti algustaktid ooperist "Vikerlased" on publikukutsungina endiselt alles.

Toimetaja: Rutt Ernits



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: