Galerii: Kristi ja Siim Kallase fond jagas välja stipendiumid ({{commentsTotal}})

Kristi ja Siim Kallase fond on Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud 2009. aastal eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris.

2017. aastal otsustas Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi, et Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi saavad Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevale pühendatud lavastuse "Paljasjalgne Debora" väljatoomise eest Kuressaare Linnateatris:

dramaturg Urmas Lennuk (1000 eurot)
lavastaja Raivo Trass (1000 eurot)
näitleja Piret Rauk (1000 eurot)

"Eks see auhind oli ootamatu, aga oli meeldiv ja kena," ütles "Paljasjalgne Debora" lavastaja Raivo Trass "Tuletan meelde lihtsalt, et trupi suurus oli kuus inimest. See lavastus sündis rõõmsalt, hästi loominguliselt – nii nagu ta lõpuks näha on. Näitlejad ise pakkusid välja lahendeid, tekstimuutusi. Minule oli see üks väga rõõmus periood ja toredam veel, et ta on läinud paljudele südamesse."

"Kuna ka kogu aeg varem on olnud juttu sellest, et me võiks toetada ka plaane, mingisuguseid lavastusideid ja –projekte. Siis seekord me ka nii tegime – anname lavastustele, mis võiks väga ägedad olla. Kuulutasimegi sel aastal taotluse välja – suur aitäh ERKF-le, kes kogu masinavärki on käigus hoidnud," rääkis Siim Kallas.

2017. aastal lisandusid Kristi ja Siim Kallase fondi juurde stipendiumid lavastusprojekti toetuseks.

Esimesed stipendiumid eraldati 2-le teatriprojektile:

kultuuriloolise lavastuse Ella Ilbakust ja August Gailitist loomiseks ja väljatoomiseks Tartu Ülikooli kirikus. Autorid ja lavastajad: Liisa Saaremäel ja Karl Laumets (5000 eurot)

lavastuse „Minu Eesti vanaema“ ettevalmistamiseks ja väljatoomiseks Narva Vaba Lava teatrimajas. Autor ja lavastaja Julia Aug, projekti teostaja Ühendus R.A.A.A.M. (5000 eurot) 

Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi on seni saanud Anu Lamp, Merli Karusoo, Gerda Kordemets jpt.

Toimetaja: Kaspar Viilup



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: