Jaan Undusk. Jaan Krossi tagasitulek Eesti NSVsse ({{commentsTotal}})

Jaan Kross
Jaan Kross Autor/allikas: ERR

Artiklikokkuvõte värskest Tunast.

Jaan Kross saabus koos oma teise naise Helga Roos-Krossiga Siberist sundasumiselt Tallinna tagasi 24. juunil 1954. Tal oli portfellis Siberis valminud näidend, lõpetamata värssromaan ja poeem, samuti hulk lüürilist luulet. Oma ebakindla poliitilise staatuse tõttu ei õnnestunud tal esimese aasta jooksul Eestis midagi avaldada, trükki ei pääsenud ka ajakirjale Stalinlik Noorus tellimustööna kirjutatud poeem 1924. aasta 1. detsembri Nõukogude Liidu mahitatud riigipöördekatsest. Alles 1955. aasta sügisest sai Kross hakata vähesel määral avaldama nii oma luuletõlkeid (B. Brecht, A. Blok, H. Heine, P.-J. Béranger) kui ka omaenda lüürikat.

Näib, et umbes 1957. aastal on ta alustanud proosateost oma asumisajast Siberis, kuid see on jäänud ilmselt üsna kiiresti pooleli, nagu ka teised 1950. aastate proosatööd. Kross ei olnud veel leidnud oma meetodit proosateksti ülesehituseks, milleks sai hiljem siirdkõne ja sisemonoloogi (free indirect style, interior monologue) kasutamine, ning tema tekstil puudub veel jutustust edasiviiv seesmine energia.

Kross püüdis kirjutada ka kriitikat ning võttis oma objektiks nii Eesti NSV Kirjaniku Liidu esimehe Juhan Smuuli kui ka Stalini preemia laureaadi Hans Leberechti, kuid muidugi ei julgetud seda avaldada. Kui artikli autori hüpotees peab paika, siis leidis Kross aastail 1956‒1958 ometi mooduse, kuidas luulekriitikuna leiba teenida. Hüpoteesi aluseks on käsikirjalised leiud Krossi isiklikus arhiivis ja nende võrdlus trükitud tekstidega. Nimelt lasi Kross enda kirjutatud arvustusi stilistiliselt ja ideoloogiliselt korrigeerida oma hilisemal bibliograafil Vaime Kaburil, kes avaldas need seejärel oma nime all. Seda varianti oli Kross tahtnud katsetada juba Siberi päevil, kuid ei leidnud tookord Eestis selleks usaldusisikut. V. Kabur oli ise arvustaja ning ametnikud ei osanud kahtlustada, et osa tema tekste oli algselt Krossi kirjutatud.

1958. aasta sügisel ilmus viimaks Krossi luuletuste esikkogu „Söerikastaja“, mis põhjustas mitut moodi poleemikat, kuid millest alates loeti ta „täisväärtuslike“ eesti nõukogude kirjanike hulka kuuluvaks.

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: