Tiina Saluvere. Teatritarga töölaualt ({{commentsTotal}})

Voldemar Panso
Voldemar Panso Autor/allikas: Arnold Moskalik

Lea Tormise kirjavahetus Merle Karusooga Voldemar Panso päevikute avaldamise asjus.

Seekordne kultuuriloolise arhiivi allikapublikatsioon heidab pilgu ühesse alles täienevasse personaalkogusse EKLA-s – selleks on teatriteadlase ja teatriajaloo professori Lea Tormise (1932) isikuarhiiv, mille üleandmine algas 2012. aastal ja jätkub veel.

Siin leidub hulgaliselt kirju persoonidelt, kes on olnud olulised eesti teatris ja ka rahvusvaheliselt: Ella Ilbak, Reet Neimar, Jaak Rähesoo, Natalja Krõmova, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Viktorina Kriger, Terttu Savola jne. Ka sugulaste kirjavahetus on selle fondi puhul enam kui isikulooline materjal – nii on näiteks Tormise venna Paul-Eerik Rummo, kirjaniku ja poliitiku, kirjad sageli just teatriteemalised.

Lea Tormise abikaasa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja Veljo Tormis, kelle materjale (eeskätt ühistöid ja ühiseid kirjavahetusi) leidub arhiivis samuti.

Palju on arhiivis teatrilooliste uurimuste käsikirju ja nende mahukat eeltööd kajastavaid materjale, eeskätt Tormise enda kirjutatud ja koostatud raamatutega seotut („Teatrimälu“, „Eesti teater 1920–1940“, „Eesti balletist“ jmt.), aga ka retsensioone-kommentaare-täiendusi teiste koostatud raamatutele, kus ta on olnud nõuandjaks, retsensendiks, konsultandiks. Lisaks õppejõutööd kajastavad materjalid, teatriajaloo jäädvustamine jne.

Avaldatud kirjavahetuse teiseks osapooleks on eesti lavastaja Merle Karusoo (1946), kes on tuntud eeskätt oma eluloo-aineliste dokumentaalsete lavastuste poolest, olles nn. mäluteatri või sotsioloogilise teatri rajaja Eestis. Ühtlasi oli Karusoo ka Voldemar Panso õpilane ja tema loomingu uurija.

Kirjavahetuse teemaks on Panso päevikute avaldamine, kus Karusoo on olnud koostajaks-kommenteerijaks, Tormis konsultandiks. Selgub, et Tormise roll on olnud üsna oluline. Päevikud ilmusid 2007, kirjavahetus pärineb samast aastast. Siit nähtub, kui keeruline on see tavaliselt suuresti varju jääv töö, mida tehakse ühe kommenteeritud allikapublikatsiooni väljaandmisel.

Voldemar Panso (1920–1977) oli eesti teatriajaloos üks olulisemaid lavastajaid ja teatrijuhte. Tema rajatud (1957) on ka seni tegutsev Eesti olulisim teatriõppeasutus EMTA lavakunstikateeder, mille juhiks ja näitlejate koolitajaks ta oma surmani oli. Päevikute väljaanne oligi pühendatud õppeasutuse 50. juubelile. Tema arhiiv asub samuti EKLA-s, kuid sellele juurdepääs on olnud sugulaste soovil piiratud, mis kahjuks on takistanud ka uurimistööd.

Kirjavahetus on suures osas elektroonne, mis võimaldab põgusalt puudutada ka digiarhiveerimise teemat: kuidas tagada tulevikus e-kirjade säilimine ja arhiivi jõudmine jms. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Tuna



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: