Endla kõige popim lavastus oli läinud aastal "Mitte praegu, kallis!" ({{commentsTotal}})

Endla teater tähistab juubelit etendusega
Endla teater tähistab juubelit etendusega "Mitte praegu, kallis". Autor/allikas: ERR

2017. aasta jooksul andis Endla teater 285 etendust, mida külastati 67 351 korda. Lisaks sellele käidi Teatrikinos, Jazzklubis ja Teatrigaleriis. Korraldasime ka 56 külastust erinevatele Eesti teatrite etendustele, millest võttis osa umbes 3000 inimest. 2017. aasta publikunumbrid on küll eelneva aastaga võrreldes väiksemad, kuid seda märkimisväärse edasimineku nimel.

Maist detsembri alguseni oli suur saal remondis – uuendati kõik lavatehnoloogilised seadmed, täpsemalt lava tõstemehhanismid (stanged ja valgussillad), pöördlava, orkestriava vajukid ja lavapõrand.  Lisandusid punkttõstukid lavalael ja näitlejatõstukid pöördlavas. Uuendatud on kogu lavaruum ja lavaseadmeid teenindav elektrisüsteem. Paigaldati uus lavabarjäär, uued mugavad toolid, vaipkatted ning rekonstrueeriti nähtavuse parandamiseks rõduserv. Koos viimistluse ja uute lavatekstiilidega on tulemuseks paljude võimalustega mugav teatrisaal.

Kõige populaarsemateks lavastusteks kujunesid tragikomöödia „Mitte praegu, kallis!“ (lavastaja Ingomar Vihmar), mida külastas 10 843 vaatajat, Koidula muuseumi aias mängitud suvelavastus „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ (lavastaja Kaili Viidas), mida külastas 7380 vaatajat, ja estraadietendus „Mehed, meri, maa ja naised“ (lavastaja Ingomar Vihmar), mida külastas vaid kaheksa etenduse jooksul lausa 5214 vaatajat.

Suure saali lavastustest oli külastatavuselt kolmandal kohal „Et sa kaotaksid kõik“ (lavastaja Jaanika Juhanson), mida külastas 3902 vaatajat. Küüni kõige populaarsem lavastus oli 4271 külastusega „Minu vana daam“ (lavastaja Enn Keerd), millele järgnesid 2497 külastusega „Olga, Irina ja mina“ (lavastaja Ingomar Vihmar) ja 2216 külastusega „Väljast väiksem kui seest“ (lavastaja Mari-Liis Lill).

Aasta lõpus toimus uuendatud süsteemi järgi kolleegipreemiate valimine. Selle asemel, et erinevate kategooriate poolt hääletada, valiti kõigi töötajate hulgast kuus silmapaistvat kolleegi, kelle kohta lisati ka lühike iseloomustus. Kolleegipreemiad pälvisid inspitsient Anu Hövel, näitleja Lii Tedre, kommunikatsioonijuht Hedi-Liis Toome, butafoor Kaido Torn, kostümeerija Airin Vaarmann ja lavastaja Kaili Viidas. Teater on tänulik kogu töö ja panuse eest!

Toimetaja: Valner Valme



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: