Mart Juur: ühes väikses Eesti linnas ({{commentsTotal}})

Pianist Rein Rannap, ansambel Ruja. 1981
Pianist Rein Rannap, ansambel Ruja. 1981 Autor/allikas: Jaan Rõõmus

Eelmise aastasaja 70. aastate lõpus lasti seda laulu raadios sageli. „Viis: Rein Rannap, sõnad: Juhan Viiding. Esitab ansambel Rein Rannapi juhtimisel, solist Tajo Kadajas,” ütles teadustaja. Ansambli nimi oli Noor Eesti, aga raadios seda öelda ei tohtinud.

Laul oli kodulinnast, tuttavatest paikadest, seega justkui minust endast. Otepääd mainiti raadios võrdlemisi harva. Põhiliselt Moskvast ja Leningradist, Tallinnast ja Tartust, Ulan-Batorist ja Tel Avivist käis jutt.

Siiski ei leidunud palju Eesti väikelinnasid, millest oleks laule lauldud. Valgre ja Naissoo lood rääkisid suurematest keskustest, Tartust ja Narvast ja Pärnust, puha valsid, fokstrotid või marsid. Aga Rein Rannap oli rokimees ja see luges palju. Ehkki „Ühes väikses Eesti linnas” pole kuskilt otsast rock.

Komsomoli alleel asusid eramajad ja kummaline asutus, kus valmistati fotonurki. „Fotonurgaks” seda ettevõtet rahvasuus kutsutigi. Fotonurgad olid tillukesed papist asjandused,  ühel pool tsellofaan, teisel pool liim. Fotonurkasid kasutati fotode kleepimiseks albumisse. Liim ei pidanud, fotod kippusid albumist välja pudenema. Raske aeg oli.

Minu õde töötas „Fotonurgas” mitu kuud, tassis fotonurkasid koju, ma tean neid asju.

Jõlkusin pärast tunde Komsomoli alleel ja püüdsin salapärast majakest üles leida. Ei leidnud, ehkki vihje laulutekstis on justkui selge. Rõngu poolt tulles pahemat kätt tundus seisvat seesama õnnetu mittekleepuv fotonurk. Mille pööningul ei saanud suve- ega sügiselõhnu olla.

„Ühes väikses Eesti linnas” on kuulus laul, seda teavad kõik. Arvan, et ma pole ainus otepäälane, kes on korduvalt pidanud vastama küsimusele, kus see maja asub. See oli esimene asi, mida näitleja Peeter Oja küsis, kui me tuttavaks saime. Ja vaevalt olen ma ainus Otepää elanik, kes vastust ei teadnud.

Rääkisin müsteeriumist mõni aasta tagasi raadios (siis tohtis ansamblit „Noor Eesti” juba vabalt mainida) ja ütlesin, et kui selle majakese üles leiaksime, saaks temast toreda kohaliku vaatamisväärsuse, nagu Linnamägi, energiasammas või suusastaadion.

Samal õhtul saatis raadiokuulaja Tajo Kadajas, kes oli saadet kuulnud, meiliga ühe foto ja kirjutas:

„Seisan Otepääl selle maja ees, mis asub Virulombi ja Pika tänava ristmikust 100 meetrit eemal kaskede all. Sellest majast räägib Juhan Viiding ja laulan mina ise Rein Rannapi laulus „Ühes väikses Eesti linnas”. Muidu tavalise maja teises otsas asub üsna kummaline torn. Kui Otepää kirikuõpetaja Jüri Stepanov veel elas, viis ta mind selle maja juurde. Juhan Viiding elas seal majas umbes pool aastat koos oma emaga. Vist olid mingid filmivõtted selle põhjuseks. Mari Tarand kirjutab oma mälestusteraamatus sellest kõigest täpsemalt.”

Jagasin värsket informatsiooni Peeter Ojaga, kes uudise tänulikult teatavaks võttis. Aga paar nädalat hiljem küsis Peeter jälle, kus see kuulus maja asub. Ta oli kõik juba ära unustanud. Siit näeme, et inimese mälu peale ei saa loota. Kõik, mida sa tead, tuleb kirja panna, enne kui meelest ära läheb. Kirja panna tuleb isegi see, mida sa ei tea. Pisut hiljem selguski, et maja, mille foto Tajo Kadajas oli saatnud, pole üldse see maja. Õige maja, see, mille „pööningul tuttav naine” jne, asub paarsada meetrit eemal, Rõngu tee ääres, täpselt seal, kuhu Juhan Viiding ta omal ajal kirjutas. Nüüd näen seda selgesti.

 

Jutt pärineb aasta esimesest Loomingust.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Looming



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: