Peeter Helme raamatukommentaar: Lipskerovi naljakas, jabur ja haarav teos ({{commentsTotal}})

"Sellest ja liblikatest" Autor/allikas: fragment kaanest

Dmitri Lipskerov - „Sellest ja liblikatest”

Tlk. Erle Nõmm. Tänapäev, 2018. 299 lk.

Tänane raamat on ilmunud juba 2018. aastal. Tegu on kirjastuse Tänapäev Punase Raamatu sarjas avaldatud vene kirjaniku Dmitri Lipskerovi romaaniga „Sellest ja liblikatest”, mille on eestindanud Erle Nõmm. Raamatu kohta kirjutas Tänapäeva peatoimetaja Tauno Vahter Facebookis, et see on üks väheseid raamatuid, mille õigused ta otse messil silmagi pilgutamata ära ostis. Tahaks loota, et ta ei pea kahetsema. Mina raamatu lugejana igatahes ei kahetse. Venemaal 2016. aastal ilmunud romaan „Sellest ja liblikatest” on üle pika aja üks teoseid, mida ma mitte lihtsalt ei lugenud, vaid mille ma ahmisin läbi. Sedavõrd naljakas, jabur, kaasahaarav ja huvitav on Lipskerovi teos.

Ühelt poolt oleks tegu justkui tänapäeva Venemaa sünnilooga – jälgime eduka arhitekti Arseni Iratovi kujunemislugu noorest kaardipetturist valuutaga hangeldajaks ja ärikaks 80ndate Moskvas, tema sattumist kolooniasse, hilisemat emigratsiooni Ameerikasse ning naasmist juba uuele Venemaale, kus mehest saabki ühiskonna lugupeetud liige.

Teisalt on see raamat ka perekonnaromaani paroodia. Nimelt moodustavad põhiosa teose kolmesajaleheküljelisest mahust Iratovi naissuhete, täpsemalt – seksistseenide – kirjeldused. Need stseenid ei jää tagajärgedeta. Iratov külvab seemet lahkelt ja mehele sigineb mitme naisega mitu lapsukest, kelle saatusest Iratov eriti ei hooli. Teose edenedes jõuab mõni neist lastest saada omakorda lapsi ning nõnda hargneb ka lugu. Iga hargnemisega jaburus aga kasvab.

Õigupoolest on teatud absurditunnetus olemas algusest alates. Loo käivitab tõik, et ühel hommikul ärgates märkab Arseni Iratov, et võluväel on kadunud tema suguelund. Mida pole, seda pole. Pole ka seletust. Vähemalt mitte Arseni jaoks. Lugeja saab saladusele vähemalt osaliselt jälile. Seda ühe kummalise peaaegu kõike teadva jutustaja kaudu, kes loo arengusse üsna veidrate võtete ja imetabaste võimetega sekkub. Millistega just, lugegu igaüks ise, kuid igatahes saab lugeja teada, et Iratovi kadunud füüsiline detail ilmub välja Vladimiri oblastis asuvas Kostino külas 13aastase Aliska ja viimase joomarist vanavanaema kodutares, kus väikemehest kasvab justkui võluväel deemonlikult kaunis noormees. Ei lähe kaua aega, kuni saab selgeks, et see on Iratov ise – kolmkümmend aastat nooremana.

Nõnda vahelduvadki tõetruud ja põnevad sissevaated uue Venemaa kujunemislukku üha deliirsemaks muutuvate piltidega, mis hakkavad tasapisi võtma suisa apokalüptilisi mõõtmeid. On see absurd? Sürrealism? Allegooria? Ilmselt natuke kõike ja midagi veel.

Raamatu lõppu ümber jutustamata võib öelda, et see võib tekitada küsimusi neis lugejais, kes ootavad konkreetseid ja selgeid lahendusi. Päris selliseid Lipskerovi „Sellest ja liblikatest” ei paku. Teose lõpp ei jää küll lahtiseks, kuid pakub küllaga avaraid tõlgendamisvõimalusi. See on aga sedavõrd kummalise uperpallitamise puhul vaid sobiv ja mõni asi peabki veidi müstiliseks jääma.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: