"Eesti lugude" ankeet. Martti Helde: "Eesti lood" on väga õigel kohal ({{commentsTotal}})

Martti Helde
Martti Helde Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

8. jaanuaril jõudis ETV ekraanile selle hooaja esimene "Eesti lugude" film, režissöör Martti Helde "Kümme, üheksakümmend". Tegime temaga lühikese intervjuu, kus tuli juttu nii filmist kui Eesti dokumentalistikast üldisemalt

Millest teie film räägib? Kuidas selle teemani jõudsite?

"Kümme, ühekaskümmend" räägib kirest ja püüab portreteerida seda ausas võtmes. Kert on 10-aastane koolipoiss Raplamaalt, kes kooli ja flöödimängu kõrvalt käib ERSO proove kuulamas. Ta teeb seda huvist muusika vastu. Kirest. Andsin Kerdile aastaks videokaamera ja püüdsin anda talle erinevaid ülesandeid, mida kaameraga lahendada. Tahtsin enda kui filmitegija käekirja võimalikult vähe pildiliselt näidata. Seega oli selle filmi valmimine väga huvitav aeg.

Miks otsustasite osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Otsustasin seetõttu, et Kert tundus huvitav tegelane. Lisaks olen muusikamaailmaga võrdlemisi vähe kokku puutunud. Huvipakkuvaid nüansse oli selle loo puhul mitmeid.

Milline on aastate jooksul enim meeldinud film sellest sarjast?

Mäletan eredalt Moonia Siimetsa filmi “Maailmameister”. See oli emotsionaalselt minu jaoks täpselt tehtud ning pakkus väga suure elamuse. Mäletan mingeid stseene tänaseni.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lood" on väga õigel kohal. Neid armastatakse filmitegijate poolt, sest nö kätt saab soojas hoida ning loominguliselt end väljendada. Aga mulle tundub, et neid armastatakse ka vaatajate poolt, sest teemade spekter on lai.

Kas sellist formaati nagu "Eesti lood" on vaja? Kas teledokumentaali formaat paneb ka mingid loomingulised piirangud?

"Eesti lood" on laiemas plaanis hinnaline ajastu kroonika. Arvan, et sellist kodanike perspektiivist kroonikat on kindlasti vaja. Aga kui tahta, et meie kroonika moonutatult ei tundu, siis peaksid "Eesti lugude" finantsvahendid tulevikus tõusma. Lugude jutustamine ei tohiks jääda numbrite või võttepäevade arvu taha, aga nii tihti "Eesti lugudega" on. Ja see ei ole kindasti loominguline.

Milline on teie arvates Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Sattusin mõni suvi tagasi Eesti dokumentalistide gildi suvekooli üritusele. Veetsin seal kaks päeva. Nägin ja suhtlesin väga paljude toredate inimestega, kes jagasid samasugust kirge nagu minu filmi peategelane Kert. Tajusin tugevat kokkukuuluvust ja sütitavat huvi meid ümbritseva elu, inimeste ja ühiskonna vastu. Arvan, et selline meie kodumaine dokumentalistika ongi. See on meie dokumentalistide nägu.

Kes on teie eeskujud filmimaailmas?

Mulle meeldib väga eriilmeline filmikunst. Ma ei saa öelda, et mul oleks tugevaid eeskujusid filmimaailmas. Viimasel ajal olen rohkem tähelepanu hakanud pöörama fotograafiale ja maalikunstile. Võib-olla on tegu pimeda ajaga, et eelistan teatavat paiglaseisu aktiivsele kaasamisele.

Millega loominguses plaanis hetkel veel tegelete?

Mõne nädala pärast jätkan oma teise mängufilmi "Skandinaavia vaikus" võtetega. Et eelmisel talvel nappis meil lund, siis jäid võtted katki. Nüüd selle talvega on soov kõik lõpuni filmida. Seega talv ja kevad on pühendatud loomingulises plaanis oma filmile.

Vaata Martti Helde filmi "Kümme, üheksakümmend":



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: