2018. aastal pühakodade programmi esitatud taotluste kogumaht näitab, et Eesti arhitektuuripärandi üks väärtuslikum osa vajab järjepidevalt hoolt ja korrastamist. Kokku esitati taotlusi rohkem kui 4 miljoni euro ulatuses, programmi eelarve on viimasel seitsmel aastal püsinud 660 486 euro juures. Lõviosa programmi toetustest läheb ka sel aastal kirikute avariiliste tornikiivrite ja katuste restaureerimiseks, lõpuni viiakse mitu eelnevatel aastatel alustatud suuremahulist tööd.

„Käesolev rahastamisotsus on käimasoleva programmiperioodi viimane. Kokku on 5 aasta jooksul riik programmi kaudu panustanud pühakodade kordategemisse 3,5 miljonit eurot. 2018. aasta taotlusvoor, kus ühele toetuseurole oli konkurss kuuekordne, näitab selget vajadus jätkata süsteemset investeerimist meie ühe väärtuslikuma osa kultuuripärandi säilimisse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Uutest mahukamatest töödest alustatakse sel aastal EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katusemaastiku restaureerimise, EELK Pärnu Eliisabeti katuse restaureerimisega ning EELK Pühajõe kiriku kehvas seisukorras laastukatuse vahetusega. Kavas on ka mõned väiksemahulisemad katuste hooldusremonttööd – nt EELK Muhu kiriku juures ja Eesti ühe vanima puukiriku, EELK Ruhnu vana kiriku juures.

Jätkuprojektina sai programmist toetuse möödunud aastal kogukonna initsiatiivil alguse saanud ja vabatahtlike abiga läbi viidud EAÕK Lalsi Püha Nikolause kiriku avariiliste katuste remont. Tänavuste toetuste abiga viiakse lõpuni EELK Jõelähtme kiriku tornikiiver ja EELK Järva-Jaani kiriku kõik katused ja tornikiiver. Jätkuprojektidena lähevad sel aastal edasi tööd EAÕK Sindi Jumalailmumise kirikus, kus sel aastal korrastatakse eeskoja ja torniga külgnevad katused. Samuti jätkuvad tööd EELK Urvaste kiriku katuse, MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku fassaadi ja mitmete teiste kirikute juures. Edasi minnakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimisega.

Programmi teadus- ja arendustegevuse valdkonna kaudu jätkatakse Eesti kirikute andmebaasi kirikud.muinas.ee täiendamist ja viiakse läbi siseviimistlusuuringud Ridala ja Koeru kirikutes. Koostöö jätkub Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustuste ja sooldumise uurimistöö raames, sealjuures jätkatakse ka kirikute tuulutuse kontrolleri arendamist ja testimist.  

Võimalikult tasakaalustatud toetatavate projektide nimekirjani jõudmiseks on pühakodade programmi taotluste hindamissüsteem mitmetasandiline. Viimases etapis teeb toetuste andmise lõppotsused programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumite, omavalitsuste liitude esindajad ja sakraalarhitektuuri eksperdid. Täpsem ülevaade programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ toetustest ning taotluste hindamissüsteemist ja kriteeriumitest on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel.