Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist ({{commentsTotal}})

Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

2018. aastal pühakodade programmi esitatud taotluste kogumaht näitab, et Eesti arhitektuuripärandi üks väärtuslikum osa vajab järjepidevalt hoolt ja korrastamist. Kokku esitati taotlusi rohkem kui 4 miljoni euro ulatuses, programmi eelarve on viimasel seitsmel aastal püsinud 660 486 euro juures. Lõviosa programmi toetustest läheb ka sel aastal kirikute avariiliste tornikiivrite ja katuste restaureerimiseks, lõpuni viiakse mitu eelnevatel aastatel alustatud suuremahulist tööd.

„Käesolev rahastamisotsus on käimasoleva programmiperioodi viimane. Kokku on 5 aasta jooksul riik programmi kaudu panustanud pühakodade kordategemisse 3,5 miljonit eurot. 2018. aasta taotlusvoor, kus ühele toetuseurole oli konkurss kuuekordne, näitab selget vajadus jätkata süsteemset investeerimist meie ühe väärtuslikuma osa kultuuripärandi säilimisse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Uutest mahukamatest töödest alustatakse sel aastal EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katusemaastiku restaureerimise, EELK Pärnu Eliisabeti katuse restaureerimisega ning EELK Pühajõe kiriku kehvas seisukorras laastukatuse vahetusega. Kavas on ka mõned väiksemahulisemad katuste hooldusremonttööd – nt EELK Muhu kiriku juures ja Eesti ühe vanima puukiriku, EELK Ruhnu vana kiriku juures.

Jätkuprojektina sai programmist toetuse möödunud aastal kogukonna initsiatiivil alguse saanud ja vabatahtlike abiga läbi viidud EAÕK Lalsi Püha Nikolause kiriku avariiliste katuste remont. Tänavuste toetuste abiga viiakse lõpuni EELK Jõelähtme kiriku tornikiiver ja EELK Järva-Jaani kiriku kõik katused ja tornikiiver. Jätkuprojektidena lähevad sel aastal edasi tööd EAÕK Sindi Jumalailmumise kirikus, kus sel aastal korrastatakse eeskoja ja torniga külgnevad katused. Samuti jätkuvad tööd EELK Urvaste kiriku katuse, MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku fassaadi ja mitmete teiste kirikute juures. Edasi minnakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimisega.

Programmi teadus- ja arendustegevuse valdkonna kaudu jätkatakse Eesti kirikute andmebaasi kirikud.muinas.ee täiendamist ja viiakse läbi siseviimistlusuuringud Ridala ja Koeru kirikutes. Koostöö jätkub Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustuste ja sooldumise uurimistöö raames, sealjuures jätkatakse ka kirikute tuulutuse kontrolleri arendamist ja testimist.  

Võimalikult tasakaalustatud toetatavate projektide nimekirjani jõudmiseks on pühakodade programmi taotluste hindamissüsteem mitmetasandiline. Viimases etapis teeb toetuste andmise lõppotsused programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumite, omavalitsuste liitude esindajad ja sakraalarhitektuuri eksperdid. Täpsem ülevaade programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ toetustest ning taotluste hindamissüsteemist ja kriteeriumitest on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: