Ehitismälestisi on Eestis kokku 5200, sinna hulka kuuluvad nii arhitektuurimälestised vanalinnas klikk kui ka 53 talukompleksi. 17 talu on rahuldavas seisundis, 13 halvas olukorras ja üks on lausa kriitilises seisus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põlva maakonnas asuv Hinni talu, tuntud kui Ülesoo talu filmist "Suvi", oli juba mitu aastat tagasi avariilises seisukorras. Teadaolevalt on tegemist Liivimaa vanima säilinud rehielamuga, mis on muinsuskaitse all olnud juba 45 aastat.

Peremees Ott Rätsep ütles, et kogu kompleksi restaureerimine maksaks veerand miljonit eurot. "Seal tuleb kõik vundamendini lahti võtta, uuesti üles laduda, katused panna ja sisuliselt kolmandik rehielamust on mahakandmisele," tõdes ta.

Vardja talu rehielamu on arvatavasti ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Täpne aeg pole teada, aga lagunenud aidal seisab aastaarv 1819. Ait võidi ehitada enne elamut, aga ka hiljem, arutles peremees Mati Ilves. Talu on suurepärases korras ja põhjus on, et see pole kunagi tühjana seisnud.

Peremehel muinsuskaitsele suuri etteheiteid polegi, sest veel krooni ajal saadi nii palju raha, et uus katus peale panna. Osa tuli muidugi ka endal maksta. Rohkem pole ta muinsuskaitselt raha küsimas käinud. "Kuluks kindlasti. Oleks ait vaja renoveerida ja suure toa põranda tahaks saada uue. Tahaks laiad lauad panna nagu vanasti. See on raske töö ka. Mis raske. Kui raha on, siis pole mingi raske," tõdes ta.

Tammsaare Lõuna talu peremees Pearu Vaaderpall on Jakob Sikenbergi otsene järeltulija, kes oli tema vana-vanaisa. Elumaja, ait, laut ja meeait on riikliku muinsuskaitse all just nende originaalhoonete tõttu, mida peremees on viimasel kümnel aastal muinsuskaitse abiga tublisti korrastanud.

"Katused olid räbalad siin ja siis sai katused uued peale panna ja palgivahetused teha. Nii et jõudumööda oleme tegutsenud. Ikka paar-kolmkümmend aastat kestavad ja eks nad siis jälle vajavad kõpitsemist," rääkis Vaaderpall.

Pearu Vaaderpalli koostöö muinsuskaitsega on alati olnud ladus ja mõistev, riik on toetanud tema talu korrastamist umbes 50 000 euroga. Kui kaitselaused palkhooned on nüüd enam-vähem korras, siis järgmisena tuleks ette võtta elumaja. "Majakatus, siis avatäited, aknad, vooder, palgivahetus, sees põrandad. Need on ikka läbi, aga tal vanust ka, ikka 130 aastat vana ja ega igavene ei ole ükski asi," loetles peremees.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie on nõus, et tänased toetused ei ole piisavad, kuid annab lootust, et järgmisest aastast toetuste suurus kasvab. Kultuuriministeerium toetab järgneval neljal aastal pilootprojekti käigus mälestistalude restaureerimist 100 000 euroga aastas ning on lootust, et ka erastamisest laekuvat raha hakatakse suunama ehitismälestistele.

"Kuna seda raha ei saa olema kunagi piisavalt palju, et esmajoones tuleks toetada neid talusid, mis on mälestisena kaitse all. Kindlasti väärivad toetust Rebala muinsuskaitsealal olevad talud ja rahvusparkides asuvad taluhooned, need oleks kolm esmast sihtgruppi ja majade puhul, nagu ikka, katused, vundamendid, avatäited," kommenteeris Raie.