Arvustus. Flöödiveteran Peeter Malkovi impressionistlik esimene autoriplaat ({{commentsTotal}})

Peeter Malkov
Peeter Malkov Autor/allikas: R2

Uus plaat

Peeter Malkov

"Teiselpool flööti" (ise välja antud)

7/10

Flöödi populaarsust väljaspool klassikalist muusikat võib mõõtma hakata 50ndate keskelt, kui linnukõlaline pill sisenes kammermuusika tagakoridoride kaudu jazzimaailma. Esialgu saksofonistide ja üldisemalt puhkpillimängijate kõrvalharrastusena viljeldud flööt tõusis sooloinstrumendiks ja andis looduslähedase värvingu juba pop- ja folkmuusikale, kindlustades olulise koha ka progerokkarite ja psühhedeelsete vaimutsejate arsenalis. Elektroonilisel ajastul on vilespilli aktuaalsus taandunud; osalt kindlasti oma intiimselt naturaalse iseloomu tõttu, aga seda enam on aeg ootel uudselt üllatavate tagasitulekute jaoks.

Flötist Peeter Malkovi tuntus toetub liikmelisusele 70ndate lõpu teatraalpunkbändis Propeller ja järgnenud intellektuaalrocki koosseisus Kaseke. Malkovi süda ja pidepunkt asub aga klassikalises muusikas - 1999. aastal ilmunud sooloplaadi “Sisemonoloog” kammerlik laad vahendas kodumaiste heliloojate Elleri, Tüüri, Singi ja Tubina loomingut. Muusiku seiklushimu näitab ka neli aastat tagasi klahvpillimängija Margus Kappeli ja trummar Toomas Rulliga nime all MRK Pakt avaldatud grotesk-jazzi keeristorm “Lood on halvad”. Möödunud aasta lõpus ilmunud “Teiselpool flööti” avab lõpuks esmakordselt pillimehe erasfääri.

Rocki- ja progetuntusele vastukaaluks on Malkovi autoriplaat üldkõlalt pastoraalne; võib öelda ka minimalistlikul ja abstraktsel moel folgilik. Avapala “Kahemeelne” on eestilikult hämar ja nokturnne, kutsudes kuulaja läbi raagus ja läbipääsmatuks tihenevate okste harva läbikäidud väljadeni. Nii selles kui järgnevates palades on rõhk impressioonil - flöödikõla varjunditel ja kajahuigete kõlamängul. Oma osa on plaadi produtsendi, vanema generatsiooni huvitavaima salvestuskäekirjaga löökriistamängija Arvo Urbi meetoditel, kelle rütmistruktuurid toetavad siin kolme lugu. Improvisatoorne lähenemine on lubanud vaba kulgemist, kus kihitise salvestamise ja helkõrguste muutmisega on saavutatud voolav ja detailirohke muusikaline määramatus koos etteaimamatute pööretega.

Eskperimenteeriv hoiak tuleb enamusele helipiltidele kasuks, kuigi kaotab seeläbi mõningase osa teose fokuseeritusest, mis teeks kuulamisest kadudeta jälgitava elamuse. On tunda autori muusikalist isoleeritust ja teadmatust end vaadelda muusikamaailma edasiviivate ideede tihedas konkurentsis, aga samas ei peagi see olema iga helilooja lähteprintsiip. Album on fakt ja visandlikkusest hoolimata taaskuulama kutsuv ja sümpaatne. Möödunud aastal ilmunud erakordse elektroonika-flötismi albumi; Taavi Tulevi ja Kristjan Raidna “AB” kõrval on Peeter Malkovi flöödimeditatsioon balansseeriv telg, mille autorilt ootaks kindlasti järgmisi üllatavaid samme.

Kuulake albumit. 

Toimetaja: Valner Valme



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: