Tõnu Karjatse Rotterdami raport. 1. päev ({{commentsTotal}})

Charlotte Rampling
Charlotte Rampling Autor/allikas: "Hannah"

ERRi kultuuriajakirjanik Tõnu Karjatse vaatab ringi 24. jaanuaril alanud Rotterdami filmifestivalil, kust peab kultuuriportaalile päevikut.

Rotterdami filmifestival on muutunud – üha enam on filmide näitamise kõrval muid sündmusi ja tegevusi, nagu kohtumised lavastajate ning näitlejatega, kunstiliike nagu muusikat, luulet ja filmi ühendavad õhtud. Festivali trükikataloog on asendunud elektroonilisega, nii polegi ajakirjanikel enam koju vedada pea pool kilo kaaluvat raamatukest, mis kajastab maailmakino praegust seisu. Kõik, mis jääb, on su enda peas. Aeg teeb valiku, mis meenub hiljem ja mis üldse mitte.

Rotterdami plussid Eesti kinosõbrale on tema lähedus ja võimalus kohtuda legendidega, kelle Eestisse toomine läheks PÖFFil näiteks maksma suure osa eelarvest. Rotterdami kohtumistesarja Big Talk avas üks tänapäeva tunnustatumaid näitlejaid Charlotte Rampling, kes mägib ka peaosa festivalil linastuvas mängufilmis „Hannah” (Andrea Pallaoro, 2017). Film räägib naisest, kes peab hakkama saama oma sisemise võitluse ja üksindusega abikaasa vanglasviibimise ajal. Pallaoro jätab toimuva tausta vaatajale välja mõelda, me näeme vaid üksikut vananevat naist, kes püüab toimetada oma igapäevaseid tegevusi, elades sisemiselt läbi raskeid aegu. „Hannah” kordab temaatilises plaanis Francois Ozoni 2000. aasta filmi „Liiva all”, kus Rampling samuti peaosa etendas.

Mõlemas filmis on näitlejannal tegevustikku kandev roll – ta peab miimika ja olemisega andma edasi seda, mida me tegelikult ei näe: mis toimub inimese sees. Rampling on karakternäitleja, ta kehastabki naisi, kes peavad hakkama saama nende ette sattunud keerukate olukordadega ja jääma seejuures endaks, teisiti öeldes – karastudes.

Ramplingit usutlenud Volkskranti filmiajakirjanik Floortje Smit jäi küsimustega sageli hätta, sest üpris vaheda mõtlemisega Ramplingi jaoks olid need liiga naiivsed. Küll aga aitas hea huumorisoonega näitlejanna ajakirjaniku hädast välja, sõnastades ise oma näitlejakreedo. Ramplingile tähendavad rollid eelkõige inimese psühholoogilise olemuse uurimus, seetõttu võtab ta vastu just sellised osatäitmised, mis lähevad nö vastuvoolu, mis esitavad väljakutse kivistunud ehk konservatiivsetele arusaamadele ja näitavad inimlikkuse sügavust.

Nii on Ramplingi üheks lemmikosaks siiani talle kinky queen'i nime andnud „Night Porter” (Liliana Cavani, 1974), kus Rampling kehastab naist, kes armus natside koonduslaagris oma piinajasse. Rampling leiab, et näitleja on kest, mille läbi inimest avada. Tema jaoks on oluline eelkõige olla, mitte mängida, seetõttu on talle kõik rollid ka ta enda isiksuse tahkude kandjad, need on ta ise.

Festivali esimeseks filmiks oli siinkirjutajale Sean Bakeri „Florida Project” (2017). meil linastus see Tallinnas PÖFFil ja peaks jõudma kõigi eelduste kohaselt ka kinolevvi. „Florida Project” on film, mis lööb jalust oma lihtsuse ja ehtsusega. Kõmu filmi headusest on ennetanud festivali ja kõik seansid siingi on välja müüdud ning film jääb ilmselt ka vaatajaküsitluses üheks populaarsemaks. Relvituks lööb värvikülase filmi peategelane – vaid seitsmeaastane Brooklynn Prince. Režissööri arvates on ta sündinud talent nagu Shirley Temple või Jackie Coogan (The Kid. Charlie Chaplin, 1921). Brooklynni kehastatud Moonee pisarad filmi lõpus on sama hingetungivad nagu filmis „The Kid”. Vapustav on vaadata, kuidas on režissööril õnnestunud tabada lapse maailma helget omapära.

Tragöödia – varjatud kodutus Ameerika Ühendriikides, on taustsüsteemina varjul, tungides üha enam ka Moonee ja ta s õprade päikeselisse argipäeva. „Florida Project” on film elujõust, elujanust ning sotsiaalsest ebaõiglusest ja korraldamatusest, mis nuhtleb neid, kes kõige nõrgemad. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: