Pallas tähistab oma 100. aastapäeva
Eesti Vabariigist 20 päeva vanem kunstiühing Pallas tähistab 100. aastapäeva Adamson-Ericu muuseumis avatud näitusega. Väljapanek keskendub kunstiühingu loomisele ja tegevusele kuni Konrad Mägi surmani. Erilise tähelepanu all ongi Pallase kümme asutajaliiget, sealhulgas Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Ado Vabbe ja mitmed teised.
Uudisteoperaator on ühele pildile püüdnud Pallase juhid sada aastat tagasi ja praegu. Aleksander Tassa oli Pallase mootor ja üks kümnest asutajaliikmest, kes 100 aastat tagasi kirjutasid Tartus alla ühingu põhikirjale. Nad rajasid kunstikooli ja korraldasid hulgaliselt näituseid, eesmärgiga viia Eesti kunst Euroopa tasemele.
"Üks asja külg oli, et kunst kasvaks ja edeneks arvestatavale tasemele, aga teine külg oli see, et publik tuleks järele. Mitte väga ammu maalt linna tulnud rahvas. See oli Pallase algus, kui ühing asutas kooli ja poisid ning tüdrukud tulid kooli. Paljud olid ehmunud, kui pidid esimest korda akti maalima, nägid alasti inimest," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" kunstiühingu Pallas juhatuse esimees Enn Lillemets.
Kümne asutajaliikme hulgas oli neli andekat naiskunstnikku, kellest kolme saab näitusel näha Konrad Mägi maalitud portreedel.
"Nad olid aktiivsed, nad olid toeks, olid palju saanud Euroopa kogemust. Näiteks Marie Reisik oli õppinud Pariisis, Alma Koskel-Johanson oli õppinud Helsingis, nii Auguste Pärn kui Klara Holst olid sellised moodsa mõtlemisega inimesed, kes ka oma suhete ja perekonnaga aitasid toetada seda kodanikuühinguna alguse saanud organisatsiooni," selgitas Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus.
Pariisi koolkonnast sügavalt mõjutatud kunstnikud olid Eestis tõelised teerajajad.
"Cezanne'st peale, kuidas on värviga puhtalt võimalik võtta vormi, erinevate toonide, varjunditega, külma, soojaga, valguse ja varju vahekorrad, et sellel alusel lahendada oma teose probleemid. See oli siis see, mida meie poisid ja tüdrukud üles korjasid ja edasi andsid," märkis Lillemets.
Toimetaja: Merit Maarits