Üle saja mandoliini proovis Lehtses kokkumängu ({{commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis

Mandoliinid, mida mängiti Eestis aktiivselt nii enne kui ka natuke aega pärast teist maailmasõda, on jälle populaarsust kogumas. Selle tõenduseks toimub veebruaris Eesti Kontserdi neljas saalis tuur „Sada mandoliini Eesti sajandal sünnipäeval". Laupäeval katsetati koosmängimise oskust Tapa vallas Lehtse kultuurimajas.

Ühendorkestrisse kogunes mandoliinimängijaid eesmärgist rohkemgi. Nii palju, et neid jätkuks ka vabariigi järgmiste sünnipäevade tähistamiseks.

Me ei saa kedagi ukse taha jätta, kui see innustus nii suur on ja inimesed tahavad kohale tulla, siis me võtame hea meelega vastu 110 ja ka 120 mandoliini," põhjendab "100 mandoliini" eestvedaja Joosep Sang.

Kaheksa aastat mandoliini mänginud Nadežda Tšuvpilo tunnistas, et ta mõtleb tihti eelseisvate suurtes saalides esinemiste peale.

"Ja muidugi, iga päev ikka. Mitte kunagi ma pole veel mänginud sellistes kohtades, aga meid on ju palju, ma ei karda," kinnitas Tšuvpilo.

Mandoliinimängijad on lautost välja arenenud pilli valinud oma lemmikuks erinevatel põhjustel.

"Ta on sihuke rõõmsa kõlaga ja tore pill, pisike - hea kaasas kanda, ja eks seal on neid plusse tal palju," kiitis harrastaja Joonas Tuuling.

"See on huvitav pill, lihtne mängida. Alguses ma tahtsin kitarri mängida, aga mulle pakuti, et kas tahad äkki mandoliini ja siis ma nõustusin," rääkis Pavel Astafjev, kuidas ta selle pillini jõudis.

"Mul on siin mõned tuttavad juba ees ja ma käisin ikka igal nende kontserdil, nii et kõla oli mul juba lapsepõlvest meelepärane ja armas," rääkis Galja Jõgi oma teekonnast mandoliinimänguni.

"Ta on pill, millega saab üsna mitmesugust muusikat mängida. Tal on huvitavad traditsioonid, tal on selline sotsiaalne iseloom, ma ütleksin - see selline pill, mis teeb inimesed rõõmsaks nii mängides kui ka kuulates," põhjendas mandoliinientusiast Joosep Sang.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: