Juured bluegrass'i muusikamullas, oksad harali kauges kõlakosmoses – ameerika kvintett Punch Brothers on tõeline meie aja akustilise muusika fenomen. Mandoliinimängija ja laulja Chris Thile juhitud viisik näeb pildil, pille käes hoides välja kui iga teine traditsiooniline punt, kuid see, mida ansambel viiuli, bandžo, kitarri, kontrabassi ja mandoliiniga teeb, on midagi hoopis värskemat ja võimsamat.

Punch Brothersi muusikas saavad kokku viie mehe erakordne virtuoossus ning väga detailitihedad ja vaheldusrikkad, polüfoonilised arranžeeringud, kus toimub korraga palju ja kus saate- ja soololiinid moodustavad paeluva, nüansirikka kogupildi. Instrumentaalides ja mitmehäälses laulmises leiab enim bluegrass'i jälgi, kuid mujal ilmutab end pigem klassikalisele muusikale omane kantileen läbisegi mõningate popi, folgi ja ka jazzi elementidega.

Album "All Ashore" peegeldab ka bändi ambitsioone laulutekstide ja sõnumi osas. Kui kvinteti instrumentaalsete ja muusikaliste võimete osas on kõik arvajad usutavasti ühel meelel, siis Punch Brothersi lüürika vägisuse ja väärtuse hindamisel võib tekkida lahkarvamusi. Plaati on nimetatud lausa kontseptuaalseks tervikuks, mis Chris Thile sõnul "mõtiskleb tänapäevaste suhete üle, eriti praeguse rahutu poliitilise kliima valguses".

Laulusõnad on pretensioonikalt kujunditihedad, nii et kõige hoomamiseks tuleb kuulates hoolega teksti kaasa lugeda. Lugude atmosfäär on pigem rahutu, häiritud, kohati rusuvgi. Suhteliselt kuiv produktsioon, mis paigutab hääle ja pillid helipildis ette, ei kaunista kõlalist reaalsust kaja ega eriefektidega, tuues selgelt välja iga muusiku isikliku panuse.