Arvustus. Kristjan Randalu pianistlik triumf ({{commentsTotal}})

Kristjan Randalu
Kristjan Randalu Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Uus plaat

Kristjan Randalu

"Absence" (ECM)

8/10

"Kristjan Randalu uus album "Absence" viib Eesti jazzmuusika maailma mainekaima plaadifirma ECM nimistusse," hõikab jazzikuul aprillis välja antud pressiteade.

Maailma mainekaim ECM muidugi pole, isegi ainult jazzi silmas pidades tuleb pigem pähe Blue Note või Verve. Aga see, et Kristjan Randalu liitus esimese Eesti jazzmuusikuna ECMi rosteriga (kus ootavad juba ees Tüür, Tormis, Tulve, Kõrvits ja Pärt), on kahtlemata märgilise tähendusega. ECM on rõhutatult tugeva imagoloomega label, mis asetab kõik oma artistid laias laastus ühte ja samasse raamistikku. Nii visuaalselt (väga suure tõenäosusega on plaadikaanel mingi hall hägu) kui ka auditiivselt (tõsidus ja salapära, palju kaja ning pause). Kui sinu muusikat iseloomustab gruuv, huumor, kaleidoskoopiline stiilikirevus ja multikulti, siis pole sul ECMi ukse taha asja. Aga plusspoolelt, ja see on olulisem – ECMi parameetrid on aastakümnete jooksul võimendanud väga paljude muusikute sisu. Pähe tulevad sellised nimed nagu Jan Garbarek, Stephen Micus, Meredith Monk, Terje Rypdal, Tomasz Stanko ja Charles Lloyd – vaid mõni nendest muusikutest, kes on ECMile palju tänu võlgu. Loomulikult (ja võib-olla isegi eelkõige) kuulub siia ritta ka Arvo Pärt.

Kristjan Randalu muusika substants ja kõlakooslus sobib ECMi heliväljadel uitamiseks küll. Basspilli puudumine loob avarustunde ja vähendab peavoolujazzile omast gravitatiivsust. Eeterlikku hõljumist markeerivad ka palade melanhoolsed-resigneerunud pealkirjad nagu "Lumi", "Escapism", "Partly Clouded" või "Absence". Paar Randalu lugu (plaadil on vaid tema autorilooming) on tugeva selgrooga, aktiivse rütmikaga nii komponeeritud kui ka improviseeritud lõikudes. Kuid rohkem on vaba meetrikaga kõlaotsinguid, loomulikult Randalu poolt ette antud materjali ja vormi toel. Paar pala võimendavad mingit konkreetset meeleolu. Selles plaanis on üks mõjuvamaid eleegilise koega "Sisu".

Minu jaoks on see plaat eelkõige pianistlik triumf. Randalu ansamblikaaslased, Ameerika kitarrist Ben Monder ja Soome trummar Markku Ounaskari on esmaklassilised, väga nüansirohke mängulaadiga ja tähelepanelikud partnerid. Kuid albumi punane meridiaan on Kristjan Randalu klaverimäng, mis on parimate klassikaliste pianistide moel detailitäpne, kõlaliselt kontrollitud, vajaduse korral nõelterava rütmikaga ja puht mängutehniliselt kõrgeimast klassist. Randalu on juba praegu rahvusvaheliselt tuntuim Eesti jazzmuusik, kuid usutavasti avab värske plaat talle pääsu veel uutelegi, suurematele areenidele.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: