Galerii: Paul Kerese auks luuakse suurejooneline ballett ({{commentsTotal}})

1. veebruaril kergitati saladusloori Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmivalt balletietenduselt "Keres". Võimsa loovmeeskonna juhtimisel tuuakse vaid mõnel korral lavale uudisteos, mille keskmes on Eesti male suurkuju Paul Keres.

Heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder ning lavastaja-koreograaf Teet Kask, libretist Andri Luup ja lavakujundaja Ülar Mark on juba üle aasta ette valmistanud vabariigi juubelile pühendatud teost, mis jõuab Estonia teatri lavale septembrikuus. Lisaks rahvusballeti tantsijatele, mängivad etenduses rolli Yxus Ensemble' muusikud ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

"Ballett Keres jõudis Eesti Vabariik 100 muusikasündmuste sekka ideekonkurssi kaudu, mis toimus juba 2015. aastal. Uudne balletilavastus Eesti ühe suurkuju Paul Kerese auks on olnud kahtlemata ootamist väärt, seda enam, et teose autoriteks ja esitajateks on tõelised professionaalid," sõnas Eesti Vabariik 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu. 

Ballett on inspireeritud eesti male suurkujust Paul Keresest, kellel on maailma maleareenil väärikas positsioon ja kes on nautinud lausa rahvuskangelase oreooli, aga on kandnud oma õlul ka kogu rahva ja riigi traagikat. Tegevmaletajana pidi ta üle elama oma riigi kaotuse, ebaõnnestunud emigratsiooni, nõukogude võimu lõputud kahtlustused ja ka süsteemi vastupanu võimalikul maailmameistriks tõusmisel.

"Lavastuse keskne kujund on müütiline ärajäänud partii,” märkis lavastaja Teet Kask ja lisas, et võime seda metafoori vaadelda ka kui Eesti inimeste ärajäänud võimalust.

"Kerese pärandisse süvenenud, mõistsime üha enam, milline suurvaim oli tagasihoidlikus ja väärikalt elegantses inimeses. Tema olemus oli eeskuju, inspiratsioon ja tugi keerulistel aegadel. Pidasime vajalikuks kätkeda need väärtused loodavasse etendusse ja seeläbi teha kummardus suurkujule," selgitas Kask. 

"Muusika komponeerimisel annavad impulsi just male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge," selgitas üks heliloojaist Timo Steiner. Tema sõnul kohtuvad lavastuses kaks ideaalmaailma: male kui mängu ja mõtlemise ideaal ning ballett kui muusika ja tantsu imelise ühenduse kõrgeim vorm. 

Ballett kuulub Eesti Vabariik 100 muusikaprogrammi ja on Eesti Muusika Päevade kavas. Etendused toimuvad septembrikuus Rahvusooperis Estonia ja festivali Draama raames Tartus. Samuti saab balleti näha 2019. aastal Paul Kerese sünnilinnas Narvas. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: