Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Galerii: Paul Kerese auks luuakse suurejooneline ballett

1. veebruaril kergitati saladusloori Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmivalt balletietenduselt "Keres". Võimsa loovmeeskonna juhtimisel tuuakse vaid mõnel korral lavale uudisteos, mille keskmes on Eesti male suurkuju Paul Keres.

Heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder ning lavastaja-koreograaf Teet Kask, libretist Andri Luup ja lavakujundaja Ülar Mark on juba üle aasta ette valmistanud vabariigi juubelile pühendatud teost, mis jõuab Estonia teatri lavale septembrikuus. Lisaks rahvusballeti tantsijatele, mängivad etenduses rolli Yxus Ensemble' muusikud ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

"Ballett Keres jõudis Eesti Vabariik 100 muusikasündmuste sekka ideekonkurssi kaudu, mis toimus juba 2015. aastal. Uudne balletilavastus Eesti ühe suurkuju Paul Kerese auks on olnud kahtlemata ootamist väärt, seda enam, et teose autoriteks ja esitajateks on tõelised professionaalid," sõnas Eesti Vabariik 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu. 

Ballett on inspireeritud eesti male suurkujust Paul Keresest, kellel on maailma maleareenil väärikas positsioon ja kes on nautinud lausa rahvuskangelase oreooli, aga on kandnud oma õlul ka kogu rahva ja riigi traagikat. Tegevmaletajana pidi ta üle elama oma riigi kaotuse, ebaõnnestunud emigratsiooni, nõukogude võimu lõputud kahtlustused ja ka süsteemi vastupanu võimalikul maailmameistriks tõusmisel.

"Lavastuse keskne kujund on müütiline ärajäänud partii,” märkis lavastaja Teet Kask ja lisas, et võime seda metafoori vaadelda ka kui Eesti inimeste ärajäänud võimalust.

"Kerese pärandisse süvenenud, mõistsime üha enam, milline suurvaim oli tagasihoidlikus ja väärikalt elegantses inimeses. Tema olemus oli eeskuju, inspiratsioon ja tugi keerulistel aegadel. Pidasime vajalikuks kätkeda need väärtused loodavasse etendusse ja seeläbi teha kummardus suurkujule," selgitas Kask. 

"Muusika komponeerimisel annavad impulsi just male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge," selgitas üks heliloojaist Timo Steiner. Tema sõnul kohtuvad lavastuses kaks ideaalmaailma: male kui mängu ja mõtlemise ideaal ning ballett kui muusika ja tantsu imelise ühenduse kõrgeim vorm. 

Ballett kuulub Eesti Vabariik 100 muusikaprogrammi ja on Eesti Muusika Päevade kavas. Etendused toimuvad septembrikuus Rahvusooperis Estonia ja festivali Draama raames Tartus. Samuti saab balleti näha 2019. aastal Paul Kerese sünnilinnas Narvas. 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: