Sisekaitseakadeemia Narva kompleks saab põneva ja inimsõbraliku hoone ({{commentsTotal}})

{{1511963220000 | amCalendar}}

Täna kuulutati Narvas pidulikult välja Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse arhitektuuriline lahendus. Ca 7200 m² netopinnaga õppe-, treening- ja majutushoonet hakkavad lisaks kadettidele kasutama Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad ning TÜ Narva kolledži tudengid.

Hoonesse rajatav spordikeskus ja ujula avatakse ka linnaelanikele. Kerese tn 14 kerkiv õppekompleks valmib 2020. aastal.

Õppekompleksile parima lahenduse leidmiseks viidi läbi arhitektuurikonkurss, mille võitis ideekavand nimega TWIX. Töö autorid on Kolm Pluss Üks arhitektuuribüroost Gert Guriev, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Andres Ojari ning Ilmar Valdur.

"Konkurss oli tihe ja huvitav," sõnas Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja ja konkursi žürii liige Heiki Pagel. "Põnevaid töid oli kahtlemata mitu, kuid võidukas projekt hakkas omanäolisusega teistest enam silma. Ülikool soovis, et tema osa uuest hoonest oleks selgelt eristatav ja see eesmärk on saavutatav. Oleme tulemusega rahul."

Eesti Arhitektide Liidu presidendi ja žürii liikme Katrin Koovi sõnul torkas võidutöö silma eelkõige selge linnaruumilise seisukohavõtu, inimsõbraliku siselahenduse ja julge materjalikasutuse poolest – Narva vajab just selliseid värskeid mõtteid. "Kindlasti tasub ideekavandi juures esile tõsta puidu kasutust, mis ühest küljest on märgilise tähendusega linna jaoks, kuna Narvast on pea täielikult kadunud ajaloolised puithooned, aga ka akadeemia jaoks, sest koolil on hiljuti valminud mahukas rakendusuuring puitehitiste tuleohutuse teemal, mille tulemusi oleks siin väga sobilik rakendada," lisas Katrin Koov.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on Sisekaitsekadeemia Narva kolledži näol tegemist siseministeeriumi viimase aastakümne suurima otseinvesteeringuga Narva linna. "Olen rahul, et aastatepikkune vaidlus sisekaitselise hariduse Ida-Virumaale viimise üle on lõppenud. Narvasse kerkib korralik õppekeskus, kus oma oskusi täiendavad sajad kadetid, lisaks luuakse mitukümmend töökohta ja linlased saavad ka korraliku kaheksarajalise ujula," ütles Anvelt. "Samuti on Narva kolledž suurepärane näide kahe kõrgkooli, Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli, koostööst."

"Sisekaitseakadeemia õppehoone on kolmas arhitektuurivõistluse tulemusel kerkiv kaasaegne hoone Tartu Ülikooli kolledži ja Joaoru rannahoone kõrval, mille Narva saab Eesti taasiseseisvuse ajal," rääkis Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik. "Kui ehitus algab järgmisel aastal, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal, on see sümboolne kingitus Narvale, siin töötavatele politseinikele, piirivalvuritele ja tollitöötajatele. Nendest inimestest sõltub meie turvalisus ka Võrus, Valgas ja Pärnus. Oluline on ka see, et vananevasse ja kahjuks tühjenevasse Narva võimaldab uus õppehoone tuua noori inimesi."  

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekti Tarvo Kruubi sõnul on positiivne, et politseiline väljaõpe tuleb Ida prefektuurile veelgi lähemale. "Ida prefektuur on juba praegu koht, kus kadetid praktika läbivad ja politseitööd alustavad. Pooldan ideed tuua ühe katuse alla tulevased ja praegused politseiametnikud. See on rikastav kogemus mõlemale osapoolele, sest saame üksteiselt õppida. Lisaks ei saa märkimata jätta, et kolledži loomisega paranevad ka ametnike elamistingimused," ütles Tarvo Kruup.

Sisekaitseakadeemia rajab Narva õppekeskuse koostöös Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumiga. 30. märtsil 2017 otsustas valitsus toetada SKA uue õppekeskuse rajamist  Narva ning rahastada seda summas 12,8 miljonit eurot. Sisekaitseakadeemia loodab hoone ehitustöödega alustada 2018. aasta lõpus ning avada uksed 2020. aastal.

Konkursi võidutöö TWIX autoreid tunnustati 13 000-eurose preemiaga.

II preemia (10 000 eurot) pälvis ideekavand märgusõnaga VAHELDUS, mille autorid olid Salto Arhitektid OÜst Maarja Kask, Ralf Lõoke, Marja Viltrop, Ragnar Põllukivi, Martin McLean ja Kaisa Simon.             

III preemia (7000 eurot) anti ideekavandile märgusõnaga RUUT, autoriteks Peeter Pere OÜ arhitektid Peeter Pere, Eva Kedelauk, Karmen Sinde.

Ergutuspreemiate á (3500 eurot) vääriliseks tunnistati ideekavandid märgusõnadega LÄKI-LÄKI ja RUKKILILL, mille autoriteks on vastavalt Molumba OÜ arhitektid Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan ning arhitektid Must OÜst: Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Sander Paling, Helena Rummo.

Kokku esitati arhitektuurikonkursile 14 tööd. Kõigi võistlustöödega on võimalik tutvuda Tartu Ülikooli Narva kolledži keldrisaalides kuni 17. detsembrini 2017. Seejärel pannakse auhinnatud tööd välja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse (Kase tn 61) õppehoone fuajees. Alates 18. jaanuarist 2018 on kõigi võistlustöödega võimalik tutvuda Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri tn 2).

Otsuse Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks langetas žürii koosseisus: Katri Raik, Sisekaitseakadeemia (žürii esimees); Peeter Tambu, Sisekaitseakadeemia; Tarvo Kruup, Politsei- ja Piirivalveamet; Heiki Pagel, Tartu Ülikool; Ivan Sergejev, Narva LV Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Amet; Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liit; Ülar Mark, Eesti Arhitektide Liit; Kaur Talpsep, Eesti Arhitektide Liit; Rasmus Tamme, Eesti Arhitektide Liit.

Toimetaja: Helen Eelrand



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: