Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna pälvis Marju Lepajõe ({{commentsTotal}})

{{1518518700000 | amCalendar}}

Teisipäeval, 13. veebruaril, on Tallinna Ülikooli audoktori Enn Soosaare 81. sünniaastapäev. Selle tähistamiseks kuulutatakse samal päeval Harju maakonnaraamatukogus välja traditsioonilise Enn Soosaare eetilise esseistika laureaat. Tänavu pälvis selle religiooniloolane ja klassikaline filoloog Marju Lepajõe.

Marju Lepajõe märkis oma vastuvõtukõnes, et see on mitmes mõttes väga huvitav preemia. "Kas on veel meie naabermaades sellist preemiat? Ma uurisin ja ei leidnud. Mul on hirm, et see auhind on äkki originaalne. Teine erilisus on muidugi Enn Soosaar ise, kes on kahtlemata suur eeskuju."

"Marju Lepajõe esseede ilu, rangus, helgus ja naer on miski, mis annab valgust ja annab parimas mõttes julgust. Seal on rangust, helgust ja parajal määral julgust," märkis žürii esimees Ülle Madise Lepajõe loomingust rääkides.

Marju Lepajõe ise leiab, et eesti keel on küll jätkuvalt ohustatud, kuid järjest enam on siin märgata positiivset muutust. "Noorem põlvkond on võtnud mingi sellise hoiaku, et ma kogu aeg imetlen. Kui mõelda kasvõi Eesti noorema luule peale, siis see on väga intensiivne ja väga loomingurikas. Minu jaoks lähevad asjad tegelikult paremaks, kui nad olid näiteks viis, seitse aastat tagasi," avaldas ta "Aktuaalsele kaamerale".

Peale Lepajõe oli nominentide hulgas ka Eero Epner, Mihhail Lotman ja Tarmo Soomere.

Kuigi punktide saajaid oli veel palju, tõsteti nominentide kõrval esile veel Tõnu Õnnepalu oma Vikerkaares ilmunud esseega "Euroopa: väljavaade" ja raamatuga "Valede kataloog / Inglise aed".

Samuti tõsteti esile ka Kristel Kivi oma Ekspressis ilmunud arvamuslooga "Miks ma Gay Pride’il ei osalenud ehk rääkida sellest, mis juhtus".

Peale Õnnepalu ja Kivi tõsteti esile ka Tiina Kaukvere arvamuslugu "Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja" ja Liisa Pakosta tekstid Postimehes ja Eesti Päevalehes.

Žürii, koosseisus Ülle Madise, Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, on põnevate arutelude tulemusena välja valinud rekordiliselt suurearvulise ehk lausa 39 kandidaadi seast tänavuse auhinna saaja, kelleks osutus Tartu ülikooli patristika ja klassikaliste keelte lektor Marju Lepajõe.

Marju Lepajõe on ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige, Tartu Ülikooli Kirjastuse teaduslike väljaannete sarja "Piibel kontekstis" toimetuskolleegiumi liige, Tallinna Ülikooli Kirjastuse teaduslike väljaannete sarja "Bibliotheca mediaevalis" toimetuskolleegiumi liige ja Platoni teoste eesti tõlke projektijuht koostöös kirjastusega Ilmamaa.

Ta on ka Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige ja TÜ usuteaduskonna teadusnõukogu liige.

Tema peamised uurimissuunad on uusplatooniline filosoofia ja patristiline teoloogia ning nende mõju hilisemale kristlikule teoloogilisele mõttele ja
teoloogia osa Eesti vaimukultuuris 17. sajandil.

Varasemad ESSA laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent-Raul Kalmo, Margus Laidre ja Jüri Reinvere.

Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 3000 eurot, mille on välja pannud LHV Pank.

Eetilise esseistika nimetuse pakkus omal ajal välja president Toomas Hendrik Ilves, kes hindas väga kõrgelt Enn Soosaare loomingu rolli eetilise ja sotsiaalse ühiskonna loomisel.

Enn Soosaar (1937–2010) oli Eesti üks mõjukamaid avalikke intellektuaale, kelle sõnavõtud ja mõtteavaldused kujundasid aastakümnete vältel paljude inimeste, sealhulgas meie poliitilise aktiivi vaimset maailmapilti.

Sündmuse korraldamisel osalevad Enn Soosaare sihtasutus, Tallinna Ülikool, Keila linn ja Harju maakonnaraamatukogu.

Miks Keilas? 2014. aasta maikuu lõpus avati Keilas, Harju maakonnaraamatukogus Enn Soosaare isiklike raamatute püsiväljapanek avalikuks vaatamiseks ja kasutamiseks nime all "Raamatukogu raamatukogus". Kogu koosneb ligi 10 000 ühikust.

Toimetaja: Merit Maarits, Valner Valme



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: