Marju Lepajõe märkis oma vastuvõtukõnes, et see on mitmes mõttes väga huvitav preemia. "Kas on veel meie naabermaades sellist preemiat? Ma uurisin ja ei leidnud. Mul on hirm, et see auhind on äkki originaalne. Teine erilisus on muidugi Enn Soosaar ise, kes on kahtlemata suur eeskuju."

"Marju Lepajõe esseede ilu, rangus, helgus ja naer on miski, mis annab valgust ja annab parimas mõttes julgust. Seal on rangust, helgust ja parajal määral julgust," märkis žürii esimees Ülle Madise Lepajõe loomingust rääkides.

Marju Lepajõe ise leiab, et eesti keel on küll jätkuvalt ohustatud, kuid järjest enam on siin märgata positiivset muutust. "Noorem põlvkond on võtnud mingi sellise hoiaku, et ma kogu aeg imetlen. Kui mõelda kasvõi Eesti noorema luule peale, siis see on väga intensiivne ja väga loomingurikas. Minu jaoks lähevad asjad tegelikult paremaks, kui nad olid näiteks viis, seitse aastat tagasi," avaldas ta "Aktuaalsele kaamerale".

Peale Lepajõe oli nominentide hulgas ka Eero Epner, Mihhail Lotman ja Tarmo Soomere.

Kuigi punktide saajaid oli veel palju, tõsteti nominentide kõrval esile veel Tõnu Õnnepalu oma Vikerkaares ilmunud esseega "Euroopa: väljavaade" ja raamatuga "Valede kataloog / Inglise aed".

Samuti tõsteti esile ka Kristel Kivi oma Ekspressis ilmunud arvamuslooga "Miks ma Gay Pride’il ei osalenud ehk rääkida sellest, mis juhtus".

Peale Õnnepalu ja Kivi tõsteti esile ka Tiina Kaukvere arvamuslugu "Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja" ja Liisa Pakosta tekstid Postimehes ja Eesti Päevalehes.

Žürii, koosseisus Ülle Madise, Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, on põnevate arutelude tulemusena välja valinud rekordiliselt suurearvulise ehk lausa 39 kandidaadi seast tänavuse auhinna saaja, kelleks osutus Tartu ülikooli patristika ja klassikaliste keelte lektor Marju Lepajõe.

Marju Lepajõe on ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige, Tartu Ülikooli Kirjastuse teaduslike väljaannete sarja "Piibel kontekstis" toimetuskolleegiumi liige, Tallinna Ülikooli Kirjastuse teaduslike väljaannete sarja "Bibliotheca mediaevalis" toimetuskolleegiumi liige ja Platoni teoste eesti tõlke projektijuht koostöös kirjastusega Ilmamaa.

Ta on ka Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige ja TÜ usuteaduskonna teadusnõukogu liige.

Tema peamised uurimissuunad on uusplatooniline filosoofia ja patristiline teoloogia ning nende mõju hilisemale kristlikule teoloogilisele mõttele ja
teoloogia osa Eesti vaimukultuuris 17. sajandil.

Varasemad ESSA laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent-Raul Kalmo, Margus Laidre ja Jüri Reinvere.

Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 3000 eurot, mille on välja pannud LHV Pank.

Eetilise esseistika nimetuse pakkus omal ajal välja president Toomas Hendrik Ilves, kes hindas väga kõrgelt Enn Soosaare loomingu rolli eetilise ja sotsiaalse ühiskonna loomisel.

Enn Soosaar (1937–2010) oli Eesti üks mõjukamaid avalikke intellektuaale, kelle sõnavõtud ja mõtteavaldused kujundasid aastakümnete vältel paljude inimeste, sealhulgas meie poliitilise aktiivi vaimset maailmapilti.

Sündmuse korraldamisel osalevad Enn Soosaare sihtasutus, Tallinna Ülikool, Keila linn ja Harju maakonnaraamatukogu.

Miks Keilas? 2014. aasta maikuu lõpus avati Keilas, Harju maakonnaraamatukogus Enn Soosaare isiklike raamatute püsiväljapanek avalikuks vaatamiseks ja kasutamiseks nime all "Raamatukogu raamatukogus". Kogu koosneb ligi 10 000 ühikust.