Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna pälvis Marju Lepajõe ({{commentsTotal}})

{{1518518700000 | amCalendar}}

Teisipäeval, 13. veebruaril, on Tallinna Ülikooli audoktori Enn Soosaare 81. sünniaastapäev. Selle tähistamiseks kuulutatakse samal päeval Harju maakonnaraamatukogus välja traditsioonilise Enn Soosaare eetilise esseistika laureaat. Tänavu pälvis selle religiooniloolane ja klassikaline filoloog Marju Lepajõe.

Marju Lepajõe märkis oma vastuvõtukõnes, et see on mitmes mõttes väga huvitav preemia. "Kas on veel meie naabermaades sellist preemiat? Ma uurisin ja ei leidnud. Mul on hirm, et see auhind on äkki originaalne. Teine erilisus on muidugi Enn Soosaar ise, kes on kahtlemata suur eeskuju."

"Marju Lepajõe esseede ilu, rangus, helgus ja naer on miski, mis annab valgust ja annab parimas mõttes julgust. Seal on rangust, helgust ja parajal määral julgust," märkis žürii esimees Ülle Madise Lepajõe loomingust rääkides.

Marju Lepajõe ise leiab, et eesti keel on küll jätkuvalt ohustatud, kuid järjest enam on siin märgata positiivset muutust. "Noorem põlvkond on võtnud mingi sellise hoiaku, et ma kogu aeg imetlen. Kui mõelda kasvõi Eesti noorema luule peale, siis see on väga intensiivne ja väga loomingurikas. Minu jaoks lähevad asjad tegelikult paremaks, kui nad olid näiteks viis, seitse aastat tagasi," avaldas ta "Aktuaalsele kaamerale".

Peale Lepajõe oli nominentide hulgas ka Eero Epner, Mihhail Lotman ja Tarmo Soomere.

Kuigi punktide saajaid oli veel palju, tõsteti nominentide kõrval esile veel Tõnu Õnnepalu oma Vikerkaares ilmunud esseega "Euroopa: väljavaade" ja raamatuga "Valede kataloog / Inglise aed".

Samuti tõsteti esile ka Kristel Kivi oma Ekspressis ilmunud arvamuslooga "Miks ma Gay Pride’il ei osalenud ehk rääkida sellest, mis juhtus".

Peale Õnnepalu ja Kivi tõsteti esile ka Tiina Kaukvere arvamuslugu "Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja" ja Liisa Pakosta tekstid Postimehes ja Eesti Päevalehes.

Žürii, koosseisus Ülle Madise, Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, on põnevate arutelude tulemusena välja valinud rekordiliselt suurearvulise ehk lausa 39 kandidaadi seast tänavuse auhinna saaja, kelleks osutus Tartu ülikooli patristika ja klassikaliste keelte lektor Marju Lepajõe.

Marju Lepajõe on ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige, Tartu Ülikooli Kirjastuse teaduslike väljaannete sarja "Piibel kontekstis" toimetuskolleegiumi liige, Tallinna Ülikooli Kirjastuse teaduslike väljaannete sarja "Bibliotheca mediaevalis" toimetuskolleegiumi liige ja Platoni teoste eesti tõlke projektijuht koostöös kirjastusega Ilmamaa.

Ta on ka Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige ja TÜ usuteaduskonna teadusnõukogu liige.

Tema peamised uurimissuunad on uusplatooniline filosoofia ja patristiline teoloogia ning nende mõju hilisemale kristlikule teoloogilisele mõttele ja
teoloogia osa Eesti vaimukultuuris 17. sajandil.

Varasemad ESSA laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul, Hent-Raul Kalmo, Margus Laidre ja Jüri Reinvere.

Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 3000 eurot, mille on välja pannud LHV Pank.

Eetilise esseistika nimetuse pakkus omal ajal välja president Toomas Hendrik Ilves, kes hindas väga kõrgelt Enn Soosaare loomingu rolli eetilise ja sotsiaalse ühiskonna loomisel.

Enn Soosaar (1937–2010) oli Eesti üks mõjukamaid avalikke intellektuaale, kelle sõnavõtud ja mõtteavaldused kujundasid aastakümnete vältel paljude inimeste, sealhulgas meie poliitilise aktiivi vaimset maailmapilti.

Sündmuse korraldamisel osalevad Enn Soosaare sihtasutus, Tallinna Ülikool, Keila linn ja Harju maakonnaraamatukogu.

Miks Keilas? 2014. aasta maikuu lõpus avati Keilas, Harju maakonnaraamatukogus Enn Soosaare isiklike raamatute püsiväljapanek avalikuks vaatamiseks ja kasutamiseks nime all "Raamatukogu raamatukogus". Kogu koosneb ligi 10 000 ühikust.

Toimetaja: Merit Maarits, Valner Valme



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: