Frederick Paciuse laul on loodud 19. sajandi keskpaigas ja eestikeelsed sõnad kirjutas Johann Voldemar Jannsen enne esimest üldlaulupidu 1869. aastal. 20. sajandi teisel aastakümnel oli laul rahva seas levinud. 1916. aastal suure etnoloogide salvestustöö käigus jõudis laul ka vaharullisalvestusele, kõrvuti paljude rahvaste muusika- ja keelenäidetega. I maailmasõja eestlastest sõjavangide salvestuse kohta on 2012. aastal välja antud Jaan Rossi toimetatud artiklikogumik "Encapsulated voices.Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916–1918".

Triskele liikmed noodistasid sõjavangide lauldu, kuulasid tähelepanelikult esitusnüansse ja tegid laulust oma seade. 1916. aasta salvestusel on jäädvustatud kolmesalmilisest laulust vaid kaks esimest salmi, need tõlgendas Triskele teadlikult 1916. aastal ülesvõetu vaimus nn isamaalises patriootlik-lustilises stiilis. Kolmandas salmis lisas ansambel oma proovide käigus kujunenud polüfoonise mitmehäälsuse ning selle salmi stiil seostub kirikulauluga. Appi võeti ka haamrikestega kannel, torupill ja lauto.

Saates "Kodumaine viis" kõlasid mõlemad salvestused – 1916. aasta Juhan Tamme ja Peeter Truusa lauldu ning 2018. aastal üles võetud Triskele salvestus. Lisaks rääkisid ansambli liikmed Toivo Sõmer, Tarmo Tabas ja Ergo-Hart Västrik selle salvestuse taustaloo. Saate koostas Liina Vainumetsa.