Kuue Oscari nominent "Nähtamatu niit" on ühtaegu veetleva romantilisusega, kurjakuulutavate peidetud pingetega ning teravas dialoogis ja karakterite iseärasustes peituva koomikaga graatsiliselt tasakaalustav ajatu ajastudraama. Üheks USA tänapäeva meisterlavastajaks peetud Paul Thomas Andersoni ("There Will Be Blood", "The Master", "Boogie Nights") uusim film on klassikaliselt mitmetahuline rafineeritud kammerlik linateos, mis viib edasi tugevale tervikutunnetusele ja näitlejatest parima esile toomisele põhinevat Andersoni käekirja.

"Nähtamatu niit" haarab vaataja 1950ndate Londonis elava moelooja Reynolds Woodcocki (Daniel Day-Lewis) suhete dünaamika keerisesse. Loomingule pühendunud, kontrolliv, pedantne, sarmikas ja enesekeskne ent Euroopa prestiižikates moeringkonnis äärmiselt lugupeetud Woodcock juhib koos oma täpse ja külma õe Cyriliga (Lesley Manville) omanimelist moemaja, mis on tema koduks ja elevandiluust torniks.

Muusad on kergelt ärrituva ja tüdineva Woodcocki jaoks hõlpsalt asendatavad, kuni Woodcock võlub ära tagasihoidlikult enesekindla ning armastust otsiva ettekandja Alma (Vicky Krieps). Alma lööb kõikuma nii Woodcocki kui majasisesed suhted. Algab soovide ja tahete kehtestamise elegantselt haarav võimumäng, mida pingestavad karakterite tuumani ulatuvad nähtamatud niidid. Nende järkjärguline paljastamine kujundab loo ootamatuks ning vaataja hakkab detailidest vihjeid otsima.

"Nähtamatu niidi" lummavus rajaneb eeskätt täpsel näitlejatööl, mis väljendub dialoogi suurepärases ajastuses ja rõhuasetustes ning karakterite tähendustkandvas plastikas, väljendades nii Andersoni kui Day-Lewis, Kriepsi ja Manville meisterlikkust. Anderson on oma esimestest filmidest alates võlunud näitlejatest välja arvukate nominatsioonide väärilisi ning karjääre muutvaid rollisooritusi. Seda ka "Nähtamatu niidi" puhul, milles Manville on nomineeritud Oscarite kõrvalosatäitja ning näitlejakarjääri lõpetav Day-Lewis peaosatäitja auhinnale.

Tema näitlejatööd ümbritseb klassikalisena mõjuv filmikeel, mis koos obsessiooni eri värvingute temaatikaga ühildudes moodustab linateose äreva tooni. Teisisõnu muudab esteetilise visuaali värskeks loo kulgemise ning köitvate toonimuutuste harmoneerumise viis. Andersoni kauase operaator Robert Elswiti kättesaamatuse tõttu ühistööna sündinud kaameratöö on Andersonile omaselt dünaamiline. Ärevat tooni kannab Andersoni vana koostööpartneri, radioheadlase Jonny Greenwoodi ("There Will Be Blood", "The Master") heliriba, mis loob rahutut atmosfääri ja domineerib seal, kus vaja peegeldada nähtamatute niitide kummituslikku mõjuvõimu. Niitide, mis hoiavad koos suhteid ja isiksusi.

Filmil on mõndagi öelda kirgliku kunstniku ja muusa vahelise tasakaalutu suhte kohta, millesse kuulub isekat armastust, võimutasakaalude otsimist ning manipuleerimiskatseid. Karakterikeskne "Nähtamatu niit" räägib eelkõige lihvitud esteetika ja lummavate näitlejatööde keeles, ent filmi paeluv vaoshoitud kummalisus ja kirglikkus jätavad filmi omaette vaakumisse, kus püsivad turvaliselt selle mõjuvus ja temaatiline kaal.

Treiler: