Peeter Helme raamatukommentaar: "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu" ({{commentsTotal}})

Euroopa Sotsiaaluuring soovib kõigile naistele ja meestele jätkuvad koostööd ning teineteise tundma õppimist!
Euroopa Sotsiaaluuring soovib kõigile naistele ja meestele jätkuvad koostööd ning teineteise tundma õppimist! Autor/allikas: Katrin Tarand/minupilt.err.ee

Patrik Ouředník - „Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu”

Tlk. Küllike Tohver. Loomingu Raamatukogu 2018/3-4. 98 lk.

Tõeliselt säravaid tekste tihti ei ilmu. Ja see pole kriitika tõlkijate, kirjanike või kirjastajate aadressil, vaid nii on lihtsalt. Pealegi – kui kõik tekstid sätendaksid teemantidena, siis ei tunneks me neid ju äragi.

Loomingu Raamatukogu avaldas 2018. aastakäigu kolmanda-neljanda numbrina tšehhi kirjaniku, tõlkija, kirjandusteadlase, leksikograafi, mõtleja ja maletaja Patrik Ouředníku teos „Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu”. Eesti keelde on selle tõlkinud vilunud tšehhi kirjanduse vahendaja Küllike Tohver.

Ütlesin „Europeana” kohta „teos”. Tegin seda meelega, sest raamatut on raske žanriliselt määratleda. Prantsusmaal vast öeldaks selle kohta „essee”, aga eesti lugeja jaoks on võõristav käsitleda sajaleheküljelist teksti esseena. Võiks öelda ka „traktaat”, kuid see on veelgi hämaram sõna. ÕS ütleb, et traktaat on „arutlev uurimus”.

Jah, Ouředníku raamat arutleb ja uurib, aga samas rebib autor kildu, pillub fakte, pooltõdesid ja valesid, kordab ja veelkord kordab öeldut, tehes seda mõnel hetkel õpikule omase didaktika, teisel hetkel hullust meenutava järjekindlusega.

Kuid selles hulluses on süsteem. Nagu raamatu alapealkiri ütleb, on teos tõesti „kahekümnenda sajandi lühiajalugu”. Kuid sedasorti ajalugu, milletaolist pole enne veel nähtud. Nimelt suudab nõtke sulega Ouředník rääkida ajaloost nii, et ta ei nimeta ühtegi nime.

Väike näide: „Ja aastal 1954 mõtles üks ameeriklane välja saientoloogia. Ja tema ütles, et saientoloogia on ainus tõetee vabadusele ja see tee vabastab kogu inimkonna. Ja ta ütles ka, et maailma ei loonud mitte taevaisa, vaid inimesed.” (lk 24-25) Või teisal: „Ja Teise maailmasõja ajal hindasid füüsikud ümber relatiivsusteooria ja matemaatikud mõtlesid välja informatsiooniteooria, mille uuenduslikkus seisnes selles, et see jättis kõrvale semantilise välja ja käsitles informatsiooni kui midagi, mis ei sõltu tähendusest. Aga mõned matemaatikud ja astrofüüsikud ütlesid, et informatsioon on üks maailmaruumi konstitutiivsetest elementidest...” (lk 92) Ja nii edasi ja nii edasi. Nagu kuulaja vast märkas, ongi sõnakesel „ja” Ouředníku tekstis kandev roll. See tõukab tagant, sunnib edasi ning surub nii tekstile kui lugejale peale tempot. Annab ka õige tunde. Just sellise kahekümnenda sajandi tunde. Palaviku, lõpetamatuse, pedaali põhja suruva tunde.

Nagu Küllike Tohveri järelsõnast lugeda võib, on autor öelnud, „et see pole raamat ajaloost, vaid stereotüüpidest” (lk 99). Nii see tõesti on. Mitte kõik siia kaante vahele kokku surutu pole sulatõde. Kõik siin leiduv pole üldse tõde, vaid siit leiabki palju müüte, arvamusi, linnalegende. Aga see pole oluline. Või õigemini – on küll oluline, aga hoopis teises mõttes. Nimelt moodustavad faktid vaid väikese osa ajaloost. Palju suurem roll on faktide tõlgendustel või faktidesse üsna liberaalselt suhtuvatel lugudel, müütidel, legendidel.

Ja neist Ouředník räägibki. Ta teeb seda vaimukalt, naerutavalt ja põnevalt. Lugemisel tuleb kasuks ajaloo nii-öelda akadeemilisem tundmine, sest see aitab nii ühe kui teise väite konteksti paremini tabada, kuid raamat toimib ka teistpidi – innustab lugeja ja uurima, kes ikka üht või teist asja tegi või arvas või mis on ühe või teise loo taga. Sest ettevaatust – Patrik Ouředník esitab kõiki lugusid, kõiki fakte, müüte ja lorajutte võrdsetena, tegemata vahet üldtunnustatud tõsiasjadel ning kolmandajärguliste vandenõuteoreetikute leiutatud ja oma elu elavatel müütidel.

Aga ühes on autoril õigus – kogu see kakofoonia moodustabki võrdselt selle, mida nimetame ajalooliseks tegelikkuseks.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: