Muusikafestival Klaaspärlimäng seob end tänavu maalikunstiga ({{commentsTotal}})

Tartu Jaani kirikus algab neljapäeval mitmekümneaastase traditsiooniga muusikafestival Klaasipärlimäng, mis vaatleb ja esitab muusikat ebatavalisest vaatenurgast. Kolmapäeval tegi festivali jaoks Tallinnas proovi bassbalalaikaga külalisesineja koos Andres Mustoneni orkestriga.

Mihhail Dzudze on oma 1937. aastal valmistatud bassbalalaikal mänginud üle 30 aasta. Selliseid unikaalseid instrumente on maailma järele jäänud väga vähe ja Dzudze on võtnud nõuks populariseerida bassbalalaikat kui soolopilli.

"Ma alles alustan selle pilliga soolode mängimist, umbes kolm aastat olen seda teinud," selgitas ta "Aktuaalsele kaamerale". "Mõned heliloojad on bassbalalaikale soolomuusikat kirjutanud orkestriga mängimiseks ja see on minu meelest väga hea, sest kui ma alustasin selle instrumendiga mängimist, siis mul
ei olnud repertuaari. Mul ei olnud muusikat, mida mängida."

Klaaspärlimängu festivali on korraldatud juba aastast 1995. Festivali kunstiline juht, helilooja Peeter Vähi ütleb, et pika elu saladus peitub nimes Klaaspärlimäng, kuivõrd festival on inspireeritud Herman Hesse samanimelisest romaanist.

"See alati inspireerib mind kui kunstilist juhti ja esinejaid otsima uusi teoseid jälle selles samas vaimus. Et muusika oleks seotud mõne teise kunstivaldkonnaga, tänavu näiteks eriti kujutava kunstiga," selgitas Vähi oma mõtet.

Lisaks sellele, et mitmed festivalil kõlavad teosed on inspireeritud maalikunstist, on sel aastal kontsertide ajal alati molberti ja lõuenditega laval Peterburi juurtega kunstnik Anna Litvinova.

"Festivali esimesel päeval on kõik lõuendid, umbes kümmekond, tühjad, valged. Pärast esimest kontserti täitub üks lõuend maaliga ja festivali lõpuks on kõik lõuendid täis maalitud ning festivali viimasel päeval, 17. juulil, me avame kunstinäituse," tutvustas Vähi seekordset plaani.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: