Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu.

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse "Eesti läbi 100 silmapaari" avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.

Reedel esinesid Kassari kiigeplatsil Tõnis Kargu autorilaule esitav hoogne Pööriöö, publikut naerutav neozombiepostfolk-duo Puuluup, Usbeki ansambel Oxus ning tuline Svjata Vatra, kes pani rahva kohe kaasa tantsima.

Populaarsed olid festivali õpitoad: Lääne-Aafrikast Togost pärit Sego djembe'de ning Janne Suitsu juhendatav hiiu kandle töötuba. Janne Suits ütles, et tal polegi varem olnud nii kiiresti juhiseid haaravaid õpilasi, kes tunni lõpuks juba ilusasti viisi mängivad.

Hubane õhkkond oli Kassari rahvamajas koosolemistel Valter Parvega, kes aitas eest võtta meie armastatud ja ka tundmatumaid laule ning mängis vinüülplaate väliseesti muusikaga. "Mul oli uskumatult asjatundlik publik, kes rääkis mulle põnevaid asju ja kellelt sain isegi teadmisi," ütles kooslaulmiste propageerija ja vinüülplaatide koguja Parve.

Ülipõnevalt rääkis 1959. aastal Hiiumaale tehtud rahvaluuleekspeditsioonist Helen Kõmmus ning Hiiumaa ajalugu tutvustavast näitusest Helgi Põllo.
Laupäeval alustasid kiigeplatsi õhtut Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, jätkas mõtlik trio Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan ning Mari Kalkun ja löökriistamängija Aleksandra Kremenetski. Rahvast tantsitas pimeduseni Tuulelõõtsutajad.

Tuulelõõtsutajatega samal ajal oli eriline kontsert tillukeses Kassari kabelis, kus küünlavalgel esines usbeki traditsioonilise klassikalise muusika kvartett Oxus koos tantsijannaga.

Kvarteti juht ja usbeki traditsioonilise klassikalise muusika propageerija Husniddin Ato ütles, et Hiiumaal ja kogu Eestis viibimine on nende jaoks täiesti eriline kogemus ja suur puhkus. Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust. Ato ütles häid sõnu ka eesti muusika kohta. Tema sõnul on suur väärtus, kuidas Eestis segatakse modernset ja pärimusmuusikat – et ka kõige moodsamaid vahendeid kasutavad interpreedid on ikkagi juurtega omas kinni ja meie pärimus on muusikas alati tunda.

Hubased kontserdid toimusid väikestes paikades: Vaemla villavabriku, Mihkli talumuuseumi ja Rudolf Tobiase majamuuseumi õuel ning Soera kivimite majas, Emmaste koolimajas, Suuremõisa lossis, Hiiessaare sadamas ja Orjaku külamajas, kus esinesid Lõosilm, Nõianeitsid ja Risti rahvamuusikud. Eriliselt soojalt võeti vastu lõõtsamängija Kaido Ray Kallikormi ja Põlva neidude Folkmelody esinemine.

Pühapäev algas Helin-Mari Arderi ja Teet Raigi sulni kontserdiga Kassari kabelis, jätkasid vanamuusikaansambel Rondellus Pühalepa kirikus, juudi ja armeenia rahvamuusika ansambel Shabat Quartet Emmaste kirikus ning Heinavanker Reigi kirikus. XIV Hiiu Folk köideti kokku mitmete siin esinenud muusikute kummardusega festivalile ja Hiiumaale.

Juubelihõnguline XV Hiiu Folk toimub 16.–19. juulil 2019.