Arvustus. Eestimaa vaibas, sõnas ja helis ({{commentsTotal}})

Anu Raua
Anu Raua "Rõõmusõnum" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Näitus

"Isamaastikud" Eesti Rahva Muuseumis

Autor Anu Raud

Avatud 14. aprillist kuni 11. novembrini

Eesti tekstiilikunstis on läbi aegade olnud suuri andeid. See on ju tarbekunstiala, kus ka kujutavad kunstnikud saavad oma võimeid rakendada (Oskar Kallis, Kristjan Raud, Adamson-Eric, Karin Luts). Kuidas asetub sellesse väärikasse galeriisse Anu Raud? Vastust aitab ehk leida Anu Raua suurnäitus ERMis – 57 vaipa alates diplomitööst.

Anu Raud õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis aastatel 1962-1967 Mari Adamsoni õpilasena. Sel kümnendil algas Inge Tederi sõnul tekstiilikunstis piltvaiba võidukäik, kus esimesteks tegijateks kujunesid Mari Adamson ja Leesi Erm. Teiseks oluliseks jooneks, ja seda juba ka kujutavas kunstis, oli nõukogude aja kõige keelatum stiil – katsetused abstraktsionismiga, kus kõige julgemad olid tarbekunstnikud.

Ka Anu Raua diplomitöö "Muhu paar" (1967) mõjub üsna abstraktsena. Lähemal vaatlusel eraldame rahvarõivastes meest ja naist ning detaile muhu mustritest ühes triibuseelikuga.

Rahvusromantism Anu Raua moodi

Peatselt Anu Raud eemaldus abstraktsionismist ja tema looming muutus selgelt pildiliseks, Eesti-teemaliseks. Isamaalilisus avaldub kõikides vaipades (ka luuletustes) ja seda eelkõige etnograafiliste motiivide kaudu. See ei ole pelgalt lugupidamisest ega armastusest eesti rahvakunsti vastu, vaid autor püüab neile anda sümboolse tähenduse, filosoofilisema ja igavikulisema. Näitusele nime andvas vaibas "Isamaastik" võib siksakiliste latvadega kuusesalusid kujutleda Eesti looduse kroonidena. Siksakke näeme veelgi.

Väga lihtne ja kõnekas on sinise-valge koloriidiline "Koduaken" pruunis palkseinas.

Ühte oma lemmikmotiivi, kinnast, ei kujuta ta mitte niisama, vaid kasvatab nendest puid – "Kindapuud". Vaibas "Neljal käel" moodustavad neli sõrmkinnast risti ja kokku abielu. "Lõoke" moodustub kolmest kindast.

Triibuseelik on muidugi kõige selgem ja dekoratiivsem etnograafiline motiiv. Võimsaim on varajasse loomingusse kuuluv "Esiemad" (1976). Triipe on sokutatud võimalikult paljudesse teostesse – "Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta", "Väikesed lõõtspillid", "Ringmäng", "Silmad maas", "Triipu-ruutu". Rääkimata rohketest triibulistest taustadest. Vaibas "Pole kodus" on luuaks punatriibuline seelik.

Risti kujundil on Anu Raua jaoks sügav religioosne ja sümboolne tähendus. Pisikesi ristikesi on ta puistanud mitmele poole ja seostanud teiste lemmikkujunditega. Vaibas "Põhjala" moodustavad ristid kuuski ja need omakorda purjelaeva, kus kõige kõrgema masti tipus on linnuke. Ka linnud on Anule väga lähedased, nad on nagu inglid, kes toimetavad maa ja taeva vahel ja elavdavad loodust.

Sümboolne on muidugi ka sinimustvalge koloriit. Väga vahva on kaks meetrit kõrge ja 25 sentimeetrit lai vaip "Torn". See Hermanni torn ei seisa mitte mustal mullal, vaid sinimustvalgel. Sinimustvalget ja sellega harmoneeruvaid punased toone on tema loomingus palju. Üks monumentaalsemaid taieseid on "Tamm". Sellel on huvitav, kuidagi mehine joonistus, aga veelgi enam paelub mind rikas ja maaliline koloriit sinistest, punastest ja tumerohelistest värvivarjunditest. Ka seal on ristikesed ja linnukesed.

Vahelduseks rahvuslikule paatosele on palju lõbusaid vaipu, nalja on tehtud ka sõnaga. Vaibal "Kolm poega" näeme kuivamas kolme püksipaari, 1990. aastal kootud vaip "Ise seisev" kujutab sinimustvalget sokk-lindu. Vaidlus Konstantin Pätsi ausamba üle inspireeris autorit looma vaipa pätsikesega, mis on kaabitud kokku leivataigna ülejäägist "Kaapekakk" (2018).

Anu Raua Eesti teema on ütlemata rikas. Ta on Kalju Põllu tekstiilikunstis.

Anu Raua "Isamaastik"

Helisev avamine

Selle kunstinäituse avamise 14. aprillil kell 18 tegi ainulaadseks Rasmus Puuri kantaat Doris Kareva sõnadele "Unes nägin ma Eestimaad". Kõik sai alguse Eesti Vabaõhumuuseumi teaduri Evelin Värgi ideest kududa sada meetrit vaipa Eesti juubeliks, mis jagati kahekümneks viiemeetriseks tükiks. Anu Raualt paluti kavandit. Selle aluseks sai üks setu pühaserätt, kuhu iga natukese aja tagant oli sisse kootud peenike sini-must-valge triip. Raud pühendas iga triibuvahe ühele kihelkonnale. Abiks olid Ene Pars ja Reet Talimaa ning ligi seitse tuhat kudujat.

Selle ettevõtmise peale sattus Doris Kareva ja saatis Rauale oma sõnavaiba 2079 kohanimega. Taavi Varm tegi sellise video, nagu oleksid Doris Kareva sõnad Anu Raua vaipa sisse kootud. Muusika on Rasmus Puurilt.

See kontsert oli erakordselt võimas ja läks hinge enam kui Eesti Vabariigi 100 juubeli kontsert sealsamas. Tõsi, seda nägin ja kuulsin teleka vahendusel.

 

Toimetaja: Daniel Tamm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: