Arvustus. Leedu kunst Tallinnas 1937. aastal ja Tartus 2019. aastal ({{commentsTotal}})

Bronius Gražys
Bronius Gražys "Punased katused" Autor/allikas: Tanel Asmer

Uus näitus
"leeduMaal" Tartu kunstimajas
Kuraatorid Miglė Kosinskaitė ja Peeter Krosmann
Näitusel osalevad Romualdas Balinskas, Elena Balsiukaitė-Brazdžiūnienė, Arvydas Brazdžiūnas-Dusė, Aistė Gabrielė Černiūtė, Mantas Daujotas, Audrius Gražys, Bronius Gražys, Adelė Liepa Kaunaitė, Andrius Miežis, Vidas Poškus, Giedrė Riškutė ja Rolanas Stankūnas
Näitus avatud kuni 10. veebruarini

Tartus kunstimajas toimuva näitusega seoses on paslik meenutada Tallinna kunstihoones 1937. aastal 10. kuni 25. aprillini toimunud leedulaste kunstinäitust, mis oli muuseas nende esimene näitus välismaal. Avamisel osalesid 200 inimese hulgas Leedu, Nõukogude Vene, Itaalia, Rumeenia ja Tšehhoslovakkia saadikud. Avas haridusminister J. Vasar.

Praegu paelub meid Eesti kunstikriitikute arvamus leedu maali kohta. Kõige pikema artikli kirjutas Hanno Kompus, mis läbis mitut Päevalehe numbrit. Üks lõik: "Võõrastav on juba nende koloriit, sünge ja tume. Samuti pintslikäsitlus, tihtipeale jõhker ja rabe, vormide konventsionaalseid kontuure näriv või üleujutav. Vormid ise on kas äärmiselt lihtsustatud …. venitatud, liialdatud. Ja lõpeks kogu maalingu mingisugune näiline lõpetamatus, viimistlematus, eskiislik poolikus". Leedulaste koloriit ei meeldinud teistelegi, kuid positiivsust ometi leiti palju rohkem. Näiteks võrreldes lätlasega on rohkem värskust, hoogu ja maalilist temperamenti. Leedulaste siiruse kohta ütles kõige ilusamad sõnad ütles Leo Soonpää: "Nende hüüdlauseks võiks olla: siin ma seisan, teisiti ma ei või. Seal võib mõni päris halb pilt olla, kuid Sul jääb tunne, et kunstnik ise oma tööd usub, et ta teisti ei saa ega tahagi maalida. Ja niisugune ausus on kunstis palju väärt".

Kompuse jt arvamuste puhul tuleb silmas pidada tausta, varem toimunud Austria, Rootsi, Läti ja Soome kunstinäitustel oli vähe ekspressionismi. Aga ometi on uskumatu, et 82 aastat hiljem võib ühe rahva kunsti umbes samamoodi iseloomustada, mida kinnitab nii kunstimaja laua peal asuv paks raamat "Leedu maal" kui ka kuraatorite Peeter Krosmanni ja Migle Kosinskaite koostatud väljapanek 12 autori loomingust.

Arvydas Brazdžiūnas-Dusé "Šančiai novellid. Daam uueks aastaks" "Šančiai novellid. Ikaros langeb Šančiais" "Šančiai novellid. Kasarmu kummitus" Autor: Tanel Asmer

Peasaalis võtab meid vastu Arvydas Brazdžiunas – Duse kolm suurt kompositsiooni alasti figuuridega, mis tunnistavad, et eskiislikkus on tahtlik ega tulene oskamatusest. Lisaks laiadele ja lohakatele pintslitõmmetele on ta lasknud ka osa rohelist värvi maha niristada.

Kõrvalseintel on eksponeeritud Bronius Gražyse linnavaated. Tema looming on ainuke, millega mul tekib hingeline kontakt. Midagi meenutab meie Imat Suumannit, midagi Raul Rajangut. Gražys kujutab 19. sajandi neorenessansslikus stiilis hooneid, mille seinad on võrreldes kolleegidega tihedalt ja tundlikult läbi maalitud. Ühtlane punane katusevärv moodustavad nendega kummalise kontrasti. Need on maalitud selliselt, et mõjuvad Rajangu moodi reljeefselt ja samas nagu sulaksid, kaitseksid ja ahistaksid samaaegselt.

Rolanas Stankῡnase pintslitehnika on ka omapärane. Peaaegu üks ja sama värv moodustab lõuendil dekoratiivse mustri, mis peidab figuuri ja näo salapäraselt ära.

Vidas Poskus kujutab seerias "Keldrist leitud maalid" tumedas sünges koloriidis rõõmuvaeseid olmestseene, kas mitte hetki omaenda elust?

Järgmine ruum on pühendatud Romualdas Balinskase ekspressionistikule kunstile. Väga muljetavaldav on 36 turbaniga Kristust ristil kujutavast maalist koosnev kompositsioon. Vaheldusrikkad on nii poosid kui ka ainult rohekatest ja hallidest värvidest koosnev koloriit.

Vasakpoolne ruum on seevastu pühendatud Andrius Miežis selgelt joonistatud maalidele. Seal on ka näituse ainuke ja väga hea portree, millele on lisatud negatiiv.

Väikeses galerii võtab meid vastu Adele Liepa Kaunaite kahe keerulise pealkirjaga arusaamatu maaliga. Giedre Riškute maalib pretensioonitud, õrnu ja heledaid abstrakte. Kahte suuremat lõuendit vaadates kangastuvad silme ette kõrbemaastik, tiik ja üksikud lilleväljad.

Aiste Gabriele Černiute on traati kasutades loonud huvitavaid linnumotiividega reljeefseid maale. Monumentaalgaleriile annab monumentaalsuse Audrius Gražyse (ei ole sugulane Bronius Gražysega) neli suurt abstrakti. Järjekordne huvitav värvi kandmine lõuendile, kaks neist meenutavad mõnusaid mistra-vaipu. Mantas Daujotase maalid on näitusel ainsad, kus pintslitõmme ei ole loetav. Ta on oma loomingusse miksinud selgelt nii reaalseid objekte kui ka abstraktseid kujundeid. Autoril on midagi öelda.

See väga hästi kujundatud näitus paneb uskuma, et kuraatoritel on õnnestunud esitada häid näiteid Leedu maalikunsti erinevatest stiilidest. Väljapanek on usaldusväärne.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: