Kuusalus toimub eesti keelt ja kultuuri käsitlev konverents ({{commentsTotal}})

Eduard Ahrens
Eduard Ahrens Autor/allikas: ERR

Eduard Ahrensi päeva III konverents toimub 10. augustil algusega kell 13 Kuusalu rahvamajas.

Konverentsi avasõnad ütleb Sulev Valdmaa, kes räägib ka Ahrensi mälestuse jäädvustamisest. Järgneb prof Rein Veidemanni ettekanne "Eesti põhilaused ja tüvitekstid", seejärel on kavas dr Ene Vainiku ettekanne "Pühad ja pahad tunded". Dr Enn Ernits räägib pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" ning dr Mart Rannut ja Jaan Bärenson arutlevad aja- või asjakohane keele ja uue piiblitõlke proovikivide üle. Ususõnastiku koostamise põhimõtteid tutvustavad projektijuht Mariina Viia ning koostajad Ingmar Kurg ja Riina Ruut. Konverentsi juhatab Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Toimub ka koguteoste "Eesti Vabariik 100" ja "Republic of Estonia 100" tutvustamine. Päeva lõpus tehakse jalutuskäik Kuusalu kalmistule ning Pille Lille Muusikute Fond annab kontserdi, kus esinevad Neeme Ots (trompet) ja Ralf Taal (klaver). Konverentsi kava leiad siit.

Üritust korraldavad Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus, Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ ja Kuusalu vallavalitsus.

Esimene Ahrensi konverents toimus 30. märtsil 2015. aastal Teaduste Akadeemia saalis Toompeal. 2017. aastal 10. augustil avati Kuusalu ajaloolise pastoraadi ees Eduard Ahrensile mälestusmärk. Sellele järgnes Ahrensi päeva II konverents.

Kirikuõpetaja ning keeleuuendaja Eduard Ahrens (1803-1863) oli tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor. Ta oli Kuusalu vaimulik alates 1837. aastast kuni oma surmani 1863. aastal. Ta on maetud Kuusalu kalmistule. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (1842). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi.

Esimene raamat, kus pruugitakse läbivalt Ahrensi uut kirjaviisi, on Jõelähtme pastori G. H. Schüdlöffeli teos "Toomas Vesten, Lapo rahva uso ärataja Norra maal" (1844). Kuigi uut kirjaviisi hakati vähehaaval pruukima juba 1850. aastatel, algab selle laialdasem kasutuselevõtt järgmise kümnendi keskel F. R. Kreutzwaldi, J. Hurda ja kooliraamatutes C. R. Jakobsoni poolt.

Toimetaja: Daniel Tamm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: