Sel suvel tuleb lugeda lasteraamatuid! Tõsi – see suvi on praktiliselt läbi. Lapsed lähevad kooli. Või lasteaeda. Aga vahet pole – ka pärast kooli ja lasteaeda on ju vaba aega ja selle aja võiks meeldivalt sisustada lastekirjandusega. Seda nii ise lugemise kui ette lugemise mõttes. Meil on piisavalt raamatuid, mida suuremad saavad väiksematele ette lugeda ja on ka piisavalt selliseid teoseid, mis sobivad äsja lugema hakanud või hakkavatele lastele esimeseks iseseisvaks lugemiskatsetuseks.

Lootusetu on Eesti lastekirjanduse rikkuse juures kõike tutvustada ja see pole ka eesmärk. Nõnda märgin ära mõned huvitavamad silma hakanud teosed ja nagu raamatutel kombeks – küll üks viib juba ise järgmise juurde.

Kindlasti väärib tähelepanu selline mitmekülgne autor nagu Priit Põhjala. Semiootiku ja keelemehe sulest ilmus tänavu Anni Mägeri illustratsioonidega "Onu Mati, loomaarst". See on kahekümne kaheksast jutust koosnev lugu, mida võib lugeda väiksematele ette, kuid mis sobib tänu suurele kirjale, ilusatele värvilistele illustratsioonidele ja suhteliselt lühikestele lugudele ka lapsele iseseisvaks lugemiseks. Loomaaias töötava loomaarsti sekeldustest jutustav raamat on suhteliselt jabur ja sürreaalne, sisaldades huumorit, mis ei jäta külmaks ka täiskasvanut.

Omamoodi punkti I-le paneb raamatu lõppu lisatud nimekiri: "Valik onu Mati teaduslikke teoseid". Nende seast leiab uurimusi nagu "Eesti-lehma vestlussõnastik", "Elustada laulurästast...", "Kuidas karu kõrval pensioniealiseks elada" või "Piraajade hambumus – lähivaade".

Veel üks tore raamat, mis sobib samuti nii lastele ise lugemiseks kui koos vanematega uurimiseks on Anti Saare teksti ja Urmas Viigi piltidega "Mina, Milda ja meister Michel". See on välja antud seoses Eesti Kunstimuuseumi sajandi ettevõtmise – Michel Sittowi näitusega, mida on võimalik veel kuni 16. septembrini Kumus imetleda. Kes veel käinud pole, soovitan kindlasti minna!

Oma raamatus seletavadki Saar ja Viik Sittowi kunsti ja ajastut lastele arusaadavas ning vaimukas stiilis ja vormis. Teose peategelased on kaks kümneaastast kaksikut, Mattias ja Milda, kellele nende kunstiajaloolasest onu Teet jutustab viiesaja aasta eest elanud kunstnikust.

Raamat on hästi liigendatud, suures kirjas, kaante vahelt ei leia ainult värvilisi illustratsioone, vaid ka piltmõistatusi. Nii on siin Sittowi-aegse Euroopa kaart, joonis tolle aja daamide riietusest ja jalanõudest või näiteks võrdlev pilt, mis näitab eri suurusega rahakuhjade abil, et Michel Sittow teenis oluliselt rohkem kui Christoph Kolumbus.

Raamatus leiduvad kaheksa tuntuima Sittowi portree ning Niguliste kiriku kannatusaltari üksikasjalikud kirjeldused. Päris lõppu on lisatud selgitused – mis on Kanuti Gild või Cordoba linn või kes olid teoses mainitud isikud.

Kuid see pole muidugi kõik. Ka Andrus Kivirähk on valmis saanud järjekordse, tõeliselt mahuka lasteraamatuga. "Tilda ja tolmuingel" on 144-leheküljeline suures formaadis raamat, mille on illustreerinud inimene, kelle kunstnikunimi on Takinada. Välja on selle andnud FD Distribution ehk Apollo keti raamatukirjastus. See on üsna mitmekihiline raamat, rääkides korraga üheksa-aastase Tilda suvevaheajast ja elust ühes natuke nunnus, aga ka natuke nukras väikelinnas ning samal ajal selgitades selliseid keerulisi nähtuseid nagu aeg, surm ja kaduvus aga ka mälu, mäletamine ja, noh – elu mõte. Aitab väikest Tildat neid asju mõista üks kummaline kuju – tolmuingel. Igati tore ning sõna parimas mõttes tõsine lasteraamat.

Midagi paremat suve lõpetamiseks ongi raske soovitada. Meeldivat suvelugemist ja head suve lõppu!