"Kunstnikud kogudes" projekt kutsub kümme kunstnikku töötama kümne väikemuuseumi koguga. Flo Kasearule hakkas Koidula muuseumis tegutsedes ja selle toimetamist jälgides huvi pakkuma Lydia Koidula isik, mis tundub kaasajal peaaegu oma legendi varju jäävat. Koidulaulik on müütiline tegelane, kelle õlgadel on ka sada aastat hiljem meie rahvuslikus uhkuses ja enesemääramises kanda oluline roll. Kuna Kasearu avas isikliku majamuuseumi oma kodus Tallinnas juba 2013. aastal, ootamata ära isikule tavaliselt alles postuumselt osaks saavat austusavaldust, on tema huvide fookus ehk just sellest kantuna suunatud rohkem legendi varju jäävale inimesele.

Näituse jaoks on kunstnik välja noppinud sõlmitused muuseumi tegutsemisest. Neid võimendades või ümber mängides loob ta ekspositsiooni sisse uue teekonna, mis annab külastajale võimaluse tutvuda mitte üksnes Koidula elu ja loominguga, vaid muutuda tähelepanelikumaks ka selle suhtes, kuidas muuseum seda lugu esitab ning mis võimalused oleksid narratiivi jätkata. Kunstniku käsitlus on tunduvalt mängulisem ja humoorikam kui muuseumi tavapärane ametlik ja väärikas lugu. Nii juhib kunstnik tähelepanu sellele, et inimeste elu ongi tihtipeale palju mitmetahulisem kui pärast nende surma rajatud heroiline isikumuuseum paista laseb.

Millest selline pealkiri? Kasearu arvutas väljas, et Lydia Koidula võiks talle olla vana-vana-vana-vanaema. Kuna Koidula aga ei ole Kasearu vanaema, siis kandub põlvkondadest üle hoopis F. R. Kreutzwaldi pandud hüüdnimi – paberinirk.