Lõppvooru pääsenud linnad tehakse seejärel avalikkusele teatavaks pressikonverentsil koos Eesti linnade liidu ning Euroopa Komisjoni esindajatega. Sõelale jäänud linnad saavad siis oma taotlusi täiendada ning kultuuripealinn 2024 otsustatakse 2019. aasta sügisel.

Tartu eristub kolmes kandidaadist sellega, et plaanib programmi koostades teha koostööd Pärnu ja Viljandiga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin ütles ERR-i raadiouudistele, et volikogude tasandil on otsus tehtud, et kolmekesi kandideeritakse n-ö Tartu hüvanguks kultuuripealinnaks.

Pärnu arutas ka üksi kandideerimist, kuid leidis, et sellega killustanuks väikese Eesti võimalusi. "Pigem panna seljad kokku, mõttejõud ühendada ja teha mitmekülgsem ja huvitavam kultuuriprogramm meie tulevastele külalistele," lausus Šorin.

Valitsus otsustas kuu tagasi, et tulevast kultuuripealinnaks valitud linn saab programmi kokku pannes arvestada 10 miljoni euroga.

Juhul, kui programmi kuludest üle poole nähakse ette investeeringukuludeks, mõne uue objekti rajamiseks, toetab riik programmi elluviimist kuni kahekordse omavalitsuse ja teiste finantsallikate panusega tegevuskuludeks.

Näiteks, kui kultuuripealinna eelarve on 10 miljonit eurot, millest 6 miljonit on kavandatud investeeringuteks ja 4 miljonit eurot tegevuskuludeks, siis panustab riik kahekordse tegevuskulude summa ehk 8 miljonit eurot.

Kokku kannab aastal 2024 Euroopa kultuuripealinna tiitlit kokku kolm Euroopa linna, millest üks on Eestist. Teine kultuuripealinn tuleb Austriast ning võimaluse saab ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riik (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriik (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimalik kandidaatriik (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo).