Euroopa kultuuripealinna tiitli eest võitlemise teekonnal kavatseb Narva avada uuendatud raekoja, räägitakse ka Peeter I maja taastamisest, kuid totaalsest muutumisest juttu ei ole. Pigem pillutakse uusi ehitisi kui sädemeid halli linna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Klantsida ei olegi midagi vaja. Seda ei oota meilt mitte keegi. See ei saagi olla eesmärk, sest muidu ehitame mingit Potjomkini küla. Mina arvan küll, et Narva on hetkel sellises seisus linn, mida ei pea häbenema," ütles linnapea Tarmo Tammiste.

Kohalikud kultuuriinimesed pooldavad Narva muutumist euroopalikuks, kuid sellega ei tohiks üle pingutada.

"Ma arvan, et juba praegu tuleks võib-olla hakata isegi mõtlema selle peale, et hoida alles seda, mis Narvast teeb n-ö teistmoodi linna. Sellele, mille pärast inimesed näiteks mujalt Eestist tuleksid siia. Näiteks väikesed pagariärid - siin sa kõnnid pagariärisse sisse, sulle müüakse neerupirukat, kopsupirukat, selliseid asju, mida mujal lihtsalt ei ole ja ei saa. Ma arvan, et see on täpselt see, mis peaks alles jääma," arutles Narva muuseumi direktor Ivo Posti.

Narva elanikud sooviksid elada korrastatud linnas, kuid näiteks Energia turu lammutamine kohtas vastuseisu. Ühelt poolt on see kole ja räämas turuplats, teisalt kohalik kultuurikolle, kus kaubeldi ja suheldi.

"See on võib-olla see koht, kus peaks muutuma n-ö normaalseks, keskmiseks Eesti linnaks. Näeks see siis välja nagu Nõmme turg või Tartu turg. Ma arvan, et see balanss on - hoiame mälestusi, aga arendame asju edasi," sõnas Posti.

Koleda Narva sümboliks saanud varemetes kultuurimajast pakutakse teha Pirita kloostri varemetega sarnane vaba aja veetmise koht. Seni peaksid inimesi uinuvasse linnaossa meelitama uued, Narva moodi jalgrattateed.