Mida hakkate Sirbi juures muutma, kas on midagi vaja muuta?

Kindlasti ei ole eesti ajakirjanduses täiuslikke tooteid, ei ajalehti, teleprogramme ega raadioprogramme, kus ei saaks üht-teist parandada või muuta, ja tegelikult on ajakirjandus selline nähtus, mis reageerib sellele, mis ümberrigingi sünnib. Kultuuriajakirjandus ei ole mingi erand. Tuleb kaasas käia sellega, mida loojad teevad, autorid teevad ja mis toimub ja mis ühiskonnas ka laiemalt toimub, mis meeleolud, kultuurimuutused toimuvad, kõike seda tuleb jälgida ja reageerida. Kindlasti ei seisa ükski ajaleht paigal, aga detailidest on veel vara rääkida, sest lähema kahe kuu jooksul tuleb esmalt kohtuda toimetusega. Ajaleht sünnib ju ikkagi toimetuse kollektiivsest ja loodetavasti konsensuslikust tahtest ja veendumusest.

Kõike seda on Sirp ka teinud, kas oleks vaja sisulisi ümberkorraldusi, uusi rubriike?

Üks põhiküsimus on ressursiküsimus, kindlasti on ju palju seda meie kultuurielus, mis jääb kajastamata, olgu see siis rahvusringhäälingus või kultuurilehtedes, sest seda kõike on nii palju, ja toimetused peavad oma valikuid tegema. Muidugi tahaks rohkem ja kõigile tagasisidet anda, aga kõigile ei jõua. Noh, kas minna mingisugustele täiesti uutele väljadele võistlema teistega, kes juba midagi teevad, seda ma ei pea väga mõistlikuks plaaniks, aga kindlasti on meil alakajastatud valdkondi, kas meil õnnestub ruumi tekitada või mitte, on veel vara öelda.

Näiteks millised valdkonnad on alakajastatud?

Kui me vaatame kitsalt kulruuriministeeirumi valitsemisala ainult, siis tähelepanu saavad loomulikult need valdkonnad ja kunstiliigid, mille kohta on oma toimetaja olemas ja kui meil on oma kultuuriasutuste võrgustikud, räägime näiteks muuseumidest või raamatukogudest, siis nende elu kõik üksikasjad tingimata ei jõua sama intensiivsusega avalikkuse ette. Kindlasti Sirp kui Eesti haritlaste üldfoorum ei saa piiruda ju ainult riiklikus tööjaotuses ettenahtuga, nagu ka varem on kogu aeg olnud, et Sirbis on olulised teadusteemad ja ühiskondlikud teemad laiemalt. Seda kõike tuleb püüda lehte panna, et kõik hundid oleks söönud ja lambad terved.

Kas võtate kaasa ka uusi meeskonnaliikmeid?

Puudub vähimgi põhjus hakata teistsugust kultuuri sisse tooma, see katse viis aastat tagasi tehti ja osutus väga ebaõnnestunuks, Sirp on ikkagi väga pika traditsiooniga ja oma alale pühendunud leht, ning kindlasti ka motiveeritud toimetajaskonnaga. Nii et seda raadio kaudu teatada, et olete vallandatud, oleks liiga Donald Trump, ma ütleks.

AK kultuuriuudistele lisas Kaarel Tarand juba ERR kanalitele päeva jooksul öeldule, et Sirp on Eestis ainulaadne nähtus, mida millegagi võrrelda ei saa, kui, siis analoogsete väljaannetega piiri taga. Maailma parima kultuuriajakirjanduse tasemega tahabki Tarand sammu pidada.

"Aktuaalse kaamera" kultuuriuudiste saatejuhi Gerli Nõmme küsimusele, mis pääseb Eesti kultuurielus sündivast lehte ja mis mitte, vastas Tarand, et kõike ei jõua iial kajastada, aga toimetaja peab ära tundma nähtuse potentsiaali Eesti kultuurielus.

Lugejate arvu kasvatamise kohta märkis tulevane peatoimetaja, et kuna inimeste elujärg on paranenud, siis on võimalik ka kaunite kunstide vastu huvi tunda ja ajaleht on selle protsessi lõpp-produkt.

"Aga meie vaimuelu on ju palju laiem kui kaunid kunstid," sõnas Kaarel Tarand. "Eestlane vajab valgustust ning kõik eestlased ei ole veel võrdselt valgustatud."

Vaadake ka lisatud videot.