Arvustus. Korgiklanni neodekadents on reaalsuse essents

Uus plaat
Korgiklann
"Kadriorgia" (Pudrukuul)
8/10
Korgiklanni debüüt on väärt kohta kohalikus muusikaloos kasvõi aja märgi ja muu sellise värgina, aga päris kindlasti on "Kadriorgia" album, mis kõnetab oma veidral kombel eri generatsioone. Mida tal öelda, on muidugi iseküsimus. "Kadriorgia" puhul niidab toores siirus, absurdihõnguline ülevõllikäsitlus raputab põrandale ja selle, mis alles jääb, matab bass ning kõige alles jääva kohal irvitab lõpuks Korgiklann. "Kadriorgiat" tasub armastada juba selle pärast, et seda on kohutavalt kerge vihata.
Uue kooli trap'i artistid eelistavad end ümbritseda anonüümsuse kaitsva tekiga ja sestap on raske nende sõnumiga suhestuda. Teevad nad nalja? Võtavad asja tõsiselt, aga kukub naljakas välja? Või on kõik naljast hoopis kaugel ja kõlaritest purskub välja ahastav protest? On ropendamine vahend või eesmärk?Neodekadents või reaalsuse essents? Sünteetika või sada protsenti öko-electro? Need küsimused on vastatavad, kuid vastused pole isegi küsitavad. Variante ja muutujaid on lihtsalt nii palju! See kõik käib asja juurde, ka kaosel on reeglid ja varjudel peeglid.
Kes nad on, kust tulevad? Mida teevad, kui biite ei tuuni või riime ei viili? Multifunktsionalist Florian Wahl veab Klanni eest, see on kuidagi välja tilkunud. Aga kes on P A R A N O I A, NarcoTasane©, HIIU EXPRESS, Düsflooria, K2BI, Konn卐ermit, OJ, LivelyZone, Konn Jomet Roonmaa, Krokodilliif, T6-Raha, GetNigger3d, Secret-miss-lady R, Shion, Nikunii ja Ketter Djaani? On nad üldse olemas ja kas sel kõigel on mingit tähtsust?
Olgu tal nimeks trap või käsitööräpp, Soundcloudi mõmisejad ja magamistoa-tümisejad on viimase aja kõige selgemalt välja joonistuv uus vool muusikas nii meil kui mujal. Nende muusika on rõhutatult demokraatlik ja rahvalik, ei eelda konservatooriumi ega isegi lastemuusikakooli lõpetamist ning absoluutselt mingeid baasteadmisi muusikateooriast. See komplekt oleks pigem segav ballast! Põhimõtteliselt tore.
Ei tea muidugi, kui paljud pakitsevad sõnumid on siiani jäänud autori enda pähe pendeldama pelgalt lauluhääle ja klaverimänguoskuse puudumise taha. Käsitööräpparid ei lase end sellest kõigest segada, kui nad ikka midagi öelda tahavad, siis ka ütlevad. Käsitööräpp on visanud kinda traditsioonilise muusikatööstuse mängumaale või tegelikult selle mängumaa suurte leiblite alt nagu möödaminnes üldse ära kiskunud. Ilma igasuguse turundusmasinavärgi ja napakate telesaadeteta on selle skene artistidel võimalik sotsiaalmeedia abivahenditeta koguda kuuekohaline kuulamiskordade arv ning luua kindel ja truu fännibaas.
Vorm pole tähtis, sisu on! Põhimõtteliselt selline kontsept aitas 70ndate keskel plahvatada pungil. Soundcloud on nüüd mässust pungil, arvuti aitab välja paiskuda tungil.
Kuulake siit.
Toimetaja: Valner Valme