Estonia lavale jõuavad Eesti balleti 100. sünnipäevaks loodud lühiballetid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Rahvusooper Estonia kutsus Eesti balleti 100. sünnipäevaks kokku kolm koreograafi, kel paluti luua originaalkoreograafia Eesti heliloojate loomingule. Neljapäeval jõuavad esimest korda publiku ette lühiballetid "Lõng", "Kaja" ja "Valgus aknas".

Üle pika aja on Eesti publikul võimalik näha kaua kodumaalt eemal olnud Tiit Helimetsa ja Eve Mutso loomingut. San Francisco Balleti kauaaegne esisolist Tiit Helimets võttis oma lühiballeti "Lõng" aluseks Sven Grünbergi muusika. Loo keskmes on ühe kunstniku sümboliterohke elutee, kus olulised on märksõnad nagu sünd ja surm ning headus ja kurjus.

"Mul vedas et Andreia on noor tantsija, aga hästi emotsionaalne ja ma eriti ei selgitanud talle, mida teha. Ma ütlesin et kui sul on õige tunne, siis see on õige otsus," ütles koreograaf-lavastaja Tiit Helimets "Aktuaalsele kaamerale".

Šoti balleti kauaaaegne esisolist ja koreograaf-lavastaja Eve Mutso otsis oma muusikat mitu kuud ning lõpuks valis välja Kristjan Kõrveri klaveripala "Kutse tantsule" ja Briti autori Giles Lambi muusika. Lühiballett "Kaja" räägib koostööst, mis ei välista aga kellegi isikupära. Lavastus küpses koostöös balletitrupiga.

Ma palusin neil olla hästi avatud ja poole sellest materjalist on nad ise loonud. See on tulnud läbi nende kehade, nende orgaanilise ja loomuliku liikumise," ütles Mutso. "Meil on intelligentsed ja tehniliselt väga tugevad tantsijad. Solistide aeg ei ole möödas, aga minu trupis on igal isiksusel võrdselt tähtis vorm."

Rahvusballeti solist Jevgeni Grib kombineerib oma teoses "Valgus aknas" Artur Lemba, Lepo Sumera ja Sasha Pushkini muusikat. Tema lavastus "Valgus aknas" piilub sisse pealtnäha sarnastest akendest, millest igaühe taga peitub aga erinev elu.

"Mulle meeldib vaadata laval inimesi ja tantsijaid, kes räägivad elust meie ümber. Et inimesed saalis vaataksid iseennast kõrvalt, aga tantsu vormis," sõnas Grib.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: