"Mina sellisesse suusõnalisse õpetamisse ei usu, loomulikult räägitakse lugusid, see kasvatab last, aga kõige tähtsam on see, mis toimub kodus, mis seal kodus on, kes seal kodus on, mis seal räägitakse, mille üle seal naerdakse, mis muusikat seal kuulatakse," sõnas Mart Juur saates "Hommik Anuga" ja kinnitas, et tema isa oli väga laia silmaringiga, südamlik ja hea huumorimeelega mees. "Isa armastas lugeda, ta oli väga professionaalne päeval magada, oskas ta ka napsi võtta, lipsusõlmede tegemist õppisin temalt, üht-teist olen ikka õppinud."

Juur kinnitas, et tema uus teos "Hea tuju raamat" koosneb lühivormidest. "Seal on kalambuure, siis on aforismid, väga totakad väga lühikesed lood ja luuleparoodiad," selgitas ta ja lisas, et see ei ole tema ainus esimene teos, mis koosneb lühivormidest. "Esimese raamatu selle žanris avaldasin ma 2008. aastal, tolle tegemise põhjus oli väga huvitav, ma olin nimelt Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade žüriis, kus ma pidin läbi lugema kogu aasta jooksul ilmunud luuleproduktsiooni, ma mõtlesin, et issand kui head luuletajad on Eestis, kas on võimalik neist halvemini luuletada?"

"Sellised lühikesed asjad on alati kirjanduspildis olemas olnud, nad kunagi ei pälvi suurt tähelepanu, aga viimasel ajal põhiliselt tänu Keiti Vilmsi ja Oliver Lombi edasiviivale tegevusele on lühižanride olemasolu avalikkuses rohkem märgata," sõnas ta ja tõdes, et keelega mängivad lapsed, kui nad hakkavad rääkima. "Ka täiskasvanud teevad seda, kirjanduses on need ka alati olemas olnud, esimene suur artist, kes viis selle täiuseni, on sürrealist Ilmar Laaban, aga siis tulid juba Andres Ehin, Andres Vanapa ja Paul-Eerik Rummo ning tema klassikaline luulekogu "Lugemiki"."

Mart Juure arvates ei piisa kalambuuri sünniks lihtsalt sõna väänamisest. "Seal peab tekkima mingi uus tähendus, kontekstimuutus ja äkiline tõuge, seega loomulikult paljud naljad ja kalambuurid on tüütud ja ei jõua kuhugi," mainis ta ja nentis, et klassikaliselt peetakse halvaks kalambuuriliigiks rahvalikku ümberütlemise viisi, kuhu kuuluvad näiteks "Tünnitäis mutreid" ja "Kott jäi Virtsu".

Onu Bella lugu "Ma võtsin viina" on Mart Juure arvates üks eestluse tüvilugusid. "Ma imestan, miks seda laulu ei ole laulupeo kavas, see on suurepärane laul, mida laulda segakooridega," mainis ta ja kinnitas, et see on Eesti muusikavaramus väga oluline lugu. "Tema esimesest kassetist "Ma võtsin viina" jääb meelde see tohutu vabaduse tunne, mida ta endaga 1990. aastate alguses tõi."

"Minu meelest on Onu Bella Eesti muusikat mõjutanud küll, see mõminaräpi maailm, mis Soundcloudis möllab, on küll palju ropum, aga näiteks Nublu on minu arvates täiesti Bella õpilane, ja see on kompliment," tõdes Juur.