Ühtede kaante vahele mahuvad nii ajaloolised jõulud ja jaanid kui ka uuemad sõbra-, emakeele ja vanavanemate päev, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Traditsioonilised rahvakalendri pühad ammutavad ainest kiriku- ja talupojakultuurist, kus kehtisid omad uskumused ja tavad, mis aga tänapäevase poliitkorrektsuse või sooneutraalsusega alati kokku ei taha sobida.

Marju Kõivupuu ütles, et traditsioonide väärtustamine käib lainete kaupa ja on sageli seotud murrangutega ühiskonnas.

"Lähme näiteks 1920-1930. aastatesse, kus me püüdsime vägagi saada euroopalikuks kultuurrahvaks. Näiteks toonastes maakondade koguteostes, aga ka ajalehtedes suhtutakse üpris kriitiliselt simmanisse ning mardi- ja kadripäeva tähistamisse, et need on vanad ja iganenud kombed, miks üldse neid peaks tähistama. Läheb mööda sada aastat ja me hakkame rääkima nendest tähtpäevadest või kommetest kui kultuuripärandis, hakkame korraldama koolitusi ja püüame taasavada seda, mis on meist jäänud kaugemale, kus on erinevatel põhjustel tekkinud katkestused või augud," selgitas Kõivupuu.

Raamat kirjeldab põhjalikult nii uute kui ka vanade tähtpäevade päritolu, kombestikku ja toiminguid, samuti nende jõudmist tänasesse päeva.