ÕS 2018 toimetaja Maire Raadik: ÕSi suurim konkurent on ilmselt Google
Eesti Keele Instituut tähistab õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelit konverentsiga, kus esitleti uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018". Konverentsil esines teiste seas ka ÕS 2018 toimetaja Maire Raadik, kes märkis muu hulgas, et oleks hea, kui guugeldamise kui oskuse kõrval leviks ka teadmine, et on olemas raamat, mis tagab keelekasutuse ühtsuse ja selguse ehk ÕS.
"Keelenõu andes kuuleme küsijaid järjest sagedamini ütlemas, et "guugeldasin ja sain nii- ja naasuguseid vastuseid, mis on õige?"" Ta lisas, et probleem pole siin guugeldamises, vaid selle kõrval oleks vajalik üks teine teadmine.
"Oleks hea, kui selle uue oskuse kõrval elaks ja leviks ka teadmine, et ühest teatavast raamatust võib veel leida kirjakeele normi, kokkuleppeid, mis peaksid tagama avaliku keelekasutuse ühtsuse ja selguse."
2018. aasta ÕSi eesmärgist rääkides märkis Raadik kahte asja. "Optimistina ütleksin, et see on eesti kirjakeele arendamine. Pessimistina küllap seda, et eesti keele säilitamine," sõnas Raadik.
"Optimistina näen rahva keelehuvi, mis võib avalduda leidlikus sõnaloomes, kommentaariumide keelevalves ja kas või sõpradega keele üle vaidlemises," jätkas ta.
"Pessimistina näen võõra keele pealetungi, stiilitunde hääbumist ja lihtsalt kirjaoskamatust. Keelepõllu harija peab olema ilmselt mõlemat. Pessimist, et näha puudusi, ja optimist, et asju parandada."
Selle iseloomustamiseks, kuidas ÕS oma eesmärki täidab, valis Raadik välja uuest ÕSist kolm sõna: globaalküla, õigusselgus ja ideekorje.
"Esiteks globaalküla. Meie maailm piseneb külaks, kus erinevused kaovad. Tooted, mida me enda ümber näeme, on aina ühetaolisemad ja jutud, mida me kuuleme, koosnevad aina sagedamini samadest tüüpväljenditest," märkis ta.
"ÕS püüab hoida eesti keele omapära, soovitades laenude asemel sobival juhul omasõnu, õpetada, kuidas rakendada sõnade ja lausete kokkupanekul eestipäraseid malle."
Raadik sõnas, et õigusselgust poleks ilma selge keeleta. "Ma arvan, et ÕS on selge keele käsiraamat. Need, kellel on voli avalikkuses kirjutada, ei vaevu alati mõtlema, kuidas end kuulajale või lugejale arusaadavaks teha," sõnas ta.
"Kes uhkustab võõrsõnadega, kes erialaslängiga. Aga ÕS aitab tõlkida keelendeid ühest algkeelest teise, et mida mõtlevad ametnikud, kui räägivad läbi- ja sisseviimisest, teostamisest ja piloteerimisest, initsiatiividest ja väljakutsetest."
Ta lisas, et ÕS on abiks ka kirja- ja argikeele vahekordade selgitamisel. "Kus sobib öelda "relakas" või "täiega", kus aga "nurklihvija" ja "täiesti"."
Raadiku sõnul võinuks sõna "ideekorje" asemel olla ka "rahvahange". "ÕS ei ole sündinud kabinetivaikuses. Ta on sündinud igapäevases ja tihedas koostöös ÕSi kasutajatega. Kõik ÕSi tegijad on keelenõuandjad, kes igaüks võtavad vastu telefonikõnesid."
Ta tõdes, et kõik, mis ÕSi tarbeks ette on pandud, ei ole küll ÕSi jõudnud. "Mõni ettepanek peab oma aega ootama, mõni võib jääda kõrvale, kuid ikka tuleb ette olukordi, kus pärast keelenõu andmist on põhjust avada sõnaraamatu käsikiri ja seda täiendada või parandada."
ÕSi seekordses trükis on 2600 uut sõna. "ÕSi uued sõnadki on meie rahva ühisloome. Sõnaraamatu koostajail on olnud ülesnoppimise ja valimise töö."
Toimetaja: Merit Maarits