Rahvusraamatukogu valmistub hoone remondiks ({{commentsTotal}})

Foto: Eesti Rahvusraamatukogu arhiiv

Sajandat juubelit tähistav rahvusraamatukogu loodab tuleval aastal välja kuulutada hoone remondi projekteerimishanke. Projekteerimise käigus peaks selguma ka see, kuidas saada hoone välisseinad soojapidavaks.

Tuleva aasta riigieelarves on rahvusraamatukogu remondi ettevalmistamiseks ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Pärast remonti kolivad rahvusraamatukoguga ühe katuse alla ka rahvusarhiivi Tallinnas asuvad osakonnad ning praegu koostatakse ruumiplaani, et vaadata, kuidas kahe asutuse hoidlad kõige paremini ära mahutada.

Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul saab tööjärg oma majas peagi niikaugele, et saab edasi liikuda järgmisesse etappi. Projekti hakkab tõenäoliselt juhtima Riigi Kinnisvara AS.

"Intensiivsed eeltööd käivad. Uuel aastal peaks algama projekteerimine, projekteerija hange ja sealt edasi kuni ehitusloa väljastamiseni, mis parimal juhul saab teoks 2020. aasta kevadel," ütles Andresoo.

Lisaks rahvusarhiivi majja kolimisele on avaldanud soovi rahvusraamatukogu ruumides tegevust jätkata ka VAT-teater ning Andresoo sõnul on huvi tundnud veel mõned väikesed projektiteatrid. Projekteerimise käigus tuleks leida parem kasutus ka seni väljaehitamata ruumile väljaspool maja.

"Meie maja taga on amfiteater, mida sugugi ei ole kasutatud, sest see on tegelikult välja ehitamata. Üks probleem ongi see, kuidas me saaksime võtta kaustusele kõik need majaosad, mis on lõpuni ehitamata või kasutuseta, nagu näiteks terrassid ja ülekäigud. Et hoone saaks parema kasutuse ka Tallinna linnaruumis," selgitas Andresoo.

Eesti Rahvusraamatukogu Autor: Eesti Rahvusraamatukogu arhiiv

Projekteerimise käigus peaks selguma ka remondi maksumus. 2016. aastal tehtud kalkulatsioonide järgi kulunuks taristule ja põhikonstruktsioonidele 33 ja välisfassaadile 22 miljonit eurot. Andresoo sõnul ei saa enam nende kalkulatsioonidega arvestada ega julge uut summat välja pakkuda.

Kuidas arhitekt Raine Karbi projekteeritud ning aastatel 1985-1993 ehitatud hoone energiatõhusamaks saada, on kogu projekti üks keerulisemaid küsimusi. Andresoo sõnul tõi näiteks tänavune kuum suvi raamatukogu eelarvele umbes 20 000 eurot lisakulu ning näitas ilmekalt, et hoone energiatõhusus jätab soovida. Alates tänavu septembri lõpust on hoone ka kultuurimälestisena kaitse all, mis tähendab muinsuskaitselisi piiranguid.

Andresoo sõnul on väga tõenäoline, et 2016. aasta tehnilises auditis väljapakutud välisseina soojustamiseni sellisel kujul ei jõuta.

"Ilmselt on siin võimalik leida mõni muu tehniline lahendus, et see hoone oleks võimalikult soojapidav. Sest jutt käib sellest, et dolomiitkate sealt eemaldada, soojustus vahele panna ja dolomiit tagasi panna. See kõlab meeletu ettevõtmisena, mis ei tundu eriti realistlik."

Eesti Rahvusraamatukogu Autor: Eesti Rahvusraamatukogu arhiiv

Rahvusraamatukogu haldusjuht Igor Šramov rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et maja tehnosüsteemid on amortiseerunud. "Selle ilusa fassaadi taga, mida te näete väljaspoolt, on tegelikult koos pandud valge telliskivi, punane telliskivi ja tuhaplokk ja kuskil on puidust ehitatud. Väljast näete ilusat dekoratiivset kivi," selgitas ta.

Kui paar aastat tagasi nähti hoone soojustamise ainsaks võimaluseks peakivist voodri eemaldamist, soojustuse paigaldamist ja uue voodri ehitamist, siis praeguseks on Tallinna tehnikaülikooli teadlased leidnud võimaluse hoone seestpoolt soojustamiseks. See võimaldab säilitada kaitsealuse hoone välisilmet.

Ehitusteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski ütles, et seest soojustades jääb kallis fassaaditöö ära. "Siseruumidesse paigaldatakse soojustusmaterjal, mille hulgas on ka mitmeid valikuid, kivimaterjale või suletud pooriga plastsoojustusmaterjale, mida saab kasutada. See võimaldab saavutada peaaegu sama head energiatõhusust ja sellega oleks võimalik mingil määral kindlasti ka seda remondi eelarvet kokku hoida," lausus ta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: