Kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale ({{commentsTotal}})

{{1543904040000 | amCalendar}}

Täna, 4. detsembril annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale.

Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse.

Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas  ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots.

"Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama," ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. "Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks," lisas ta.

Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. Märtsist novembrini toimus Tallinna keskraamatukogus kohtumiste sari "Muinasjutt algab". Üliõpilastele tutvustati neljas Eesti ülikoolis Euroopa ja Eesti vaimset kultuuripärandit. Lõuna-Eestis viis maikuus küladesse pärimusmuusikatoitu Folgilahvka buss, kus ööpäeva jooksul mängiti pärimusmuusikat ja läbiti mitukümmend peatuspaika, kus enamasti kohalikud inimesed kostitasid folgibussilisi omakorda muusikaga.

Avasta Baltimaade mõisad külastusmängus oli võimalik väisata 55 Eesti, 45 Läti ja 31 Leedu mõisat, Euroopa muinsuskaitsepäevad viisid eksklusiivsete ekskursioonidega külastajaid kümnetesse pärandpaikadesse. Eesti sada aaret oli selle suve kõige põnevam seiklusmäng, kus saab kuni 2019. aasta sügiseni avastada Eestimaa põnevaid kohti ja vastata nende kohta käivatele küsimustele.

Kultuuripärandi teemal arutleti kümnes linnas üle Eesti kui Euroopa Päeva raames toimusid kultuuripäranditeemalised diskussioonid. Kultuuripärandi arutelud toimusid ka Tallinna Vanalinna päevadel ja metsaülikoolis.

Teeme Ära talgupäev tõi Euroopa kultuuripärandi aasta raames avalikkuse tähelepanu alla piirkondlike toidutraditsioonide väärtustamise, kutsudes üles talgujuhte ja talgulisi katma talgulauda piirkonna, hõimu- või rahvustoitudega.

Juuni algus tõi rõõmu ja silmailu paljudele, kes Euroopa avatud aedade algatusest osa võtsid.

"Sajaga seltsis" festival tõi augusti esimestel päevadel kokku kultuurirahvast üle ilma.

August oli Euroopa kultuuripärandiaasta suhtluskultuurikuu, kus läbi õpitubade, sotsiaalmeedia ja arvamusfestivali arutelude anti juhiseid kiusuvabaks suhtluskultuuriks.

Rahvuskultuuride kuus septembris toimusid Eesti eri paikades sadakond rahvuste päevale pühendatud kontserti, näitust, loengut ja töötuba, kus tutvustati erinevate rahvuste kultuuripärandit.

Üle-euroopalise rahupäeva puhul helistati 21. septembril Euroopa riikides kellasid, kaasa arvatud 36 kirikus üle Eesti.

Oktoobris, üle-euroopalisel tööstuspärandikuul, sai väisata ka Eestis tööstuspärandiobjekte.

Teadvustamaks seda, et mardid on kodudesse õnne toovad esivanemate hinged, toimus 9. novembril üleriigiline mardisandijooksmine.

Kogu Euroopa kultuuripärandiaasta vältel toimus mitmeid kultuuripäranditeemalisi konverentse ja ohtralt kohalikke kultuuripärandit esile toovaid ettevõtmisi.

Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmus aasta jooksul sündmusi korraldanutele, kus teema-aasta teatepulk antakse üle laulu- ja tantsupeoaastale, toimub Tallinna lauluväljaku sammassaalis. Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineeris Eestis muinsuskaitseamet koostöös Eesti folkloorinõukoguga.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: