Mälestiseks nimetatavate militaarobjektide korrashoid jääb omanike ülesandeks

Muinsuskaitseamet on valinud 15 sõjaväeobjekti kultuurimälestise kandidaadiks, kuid ajaloouurija hinnangul võiks neid olla rohkemgi. Korras peab aga vanu rajatisi hoidma eelkõige omanik.

Tallinnas Koplis asub endine Mereväe ekipaaži hoone, mida praegu rendivad riigiametid. Põrandamosaiik viitab, mis väeliik seal kunagi majandas. Territooriumil on veelgi hooneid, milles asub rentnikke või mis on lukustatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis on hulganisti sõjaväeobjekte, mida kasutati tsaariajal, Eesti Vabariigi kehtestamise järel ja nõukogude ajal. Muinsuskaitseamet plaanib kuulutada osa neist kultuurimälestiseks. Valikus on 15 objekti.

"See on osa meie ajaloost. Ei ole mõtet maha vaikida midagi, mille jälg on nähtav meil nii linnaruumis kui ka ajaloos," ütles muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin.

Ka sõjaväehooned Tartus Raadil on praegu muinsuskaitseameti esialgses nimekirjas.

Lõplik valik selgub läbirääkimistes omavalitsuste ja omanikega. Omavalitsustelt ootab muinsuskaitseamet arvamust, kas vanad sõjaväebaasid ja nende lood võiks meelitada inimesi kohalikku ajalugu nautima.

Muinsuskaitseamet võib pakkuda restaureerimistoetusi, kuid üldiselt on kompleks omaniku kaelas.

"Meil praegu mingisugust projekti või programmi selle jaoks ei ole. Küll aga käituda nendega nagu tavaliste mälestistega - see on omaniku kohustus, et siiski säilitada, korras hoida. Meie saame siin nõu ja jõuga abis olla," ütles Martin.

Sõjaajaloo ekspert Ain Tähiste, kes koostas muinsuskaitseametile eksperthinnangu 35 sõjaväeobjektile, mille hulgast praegused 15 välja valiti, ütles, et pooled objektid jäid nimekirjast välja.

"No meil on väga uhkeid ja maailmamastaabis objekte nagu Hara sadam, terve suur Türisalu raketibaas," loetles ta.

Kultuuriministeeriumi tellitud uuring Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kohta kaardistas üle 350 militaarehitise või rajatise, mis pärinevad 19. või 20. sajandist. Kokku on Eestis kaitse all juba üle 260 erinevatest ajastutest pärineva militaarobjekti.

Ain Tähiste ütles, et Ämari lennuväli on hästi taaskasutuses, rahul võib olla ka Tapa lennuväljal asuva baasiga.

"Aga sealsamas Tapal on teisel pool teed Eesti Vabariigi aegsed soomusrongirügemendi kasarmud, mille - nii kurb kui seda on tunnistada - on Eesti kaitsevägi ja uuel Eesti ajal lasknud käest ära minna," rääkis Tähiste.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: