Tegemist on unikaalse, Eesti Vabariigi algusaastatel rajatud ulatusliku sõjaväelinnakuga, mille 50 hoonest on tänaseni säilinud natuke üle kümne. Ameti plaani vastu seisab Põhjalaagri omanik, kes küll tahaks taastada endist pilti, kuid mitte muinsuskaitse järelevalve all, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põhjalaager oli üks enim hoonestatud sõjaväe väljaõppe ala, kus asusid nii ohvitseride, kui ka allohvitseride suvemajad, barakid, tallid, söökla, apteek kui ka kõik muu igapäevaeluks vajalik. "Siin oli hea asukoht, transport Tartust ja mujalt siia, samamoodi suured laskeväljad," selgitas Seto Instituudi tegevjuht Ahto Raudoja.

Raudoja sõnul on Põhjalaagri suurimaks väärtuseks senini säilinud arhitektuur. Poolesajast hoonest on alles 13, nende seas ka kolm sõjaväebarakki, mida muinsuskaitseamet soovibki nüüd nimetada militaarmälestiste hulka.

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin ütles, et selliste objektide puhul on alati kaalumise koht, kas tema muinsuskaitse alla võtmine või väärtuslikuks tunnistamine annab talle veel väärtust juurde.

Põhjalaagri omanik on Värska Vesi, kelle huviks oli saada taas enda omandisse Värska Originaali puurkaev number üks, mis asus Põhjalaagri territooriumil. Kuigi ettevõttel olid oma plaanid laagri taastamisega, ei soovi nad seda teha muinsuskaitse järelevalve all.

"See, kes tellib muusika, see ka maksab. Antud juhul peaks see olema kas riigi või omavalitsuse omandis ja me oleme avatud nendeks läbirääkimisteks ja meie ei plaani sinna militaarturismi siseneda," ütles AS Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva.

Muinsuskaitseamet soovib aga jätkata läbirääkimisi. "Siin vaadatakse alati konkreetset hoonet, vaadatakse ka seda, mis on omaniku soov, ja otsitakse kompromissi kohti," lausus Martin.