Poliitikapidu | Leonhard Lapin: kultuurkapitali raha läheb kaunitest kunstidest mööda

19. jaanuaril toimus Kanuti Gildi SAALis "Poliitikapidu", kus küsiti, kas kultuuripoliitikaga saab võita valimisi. Vestlusringide vahepeal astusid lühirepliikidega üles mitmed ühiskonnategelased, nende hulgas ka Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja kunstnik Leonhard Lapin, kes võttis sõna kultuuri rahastamise teemal, märkides, et sport tuleks kultuurist lahutada, sest see hägustab pilti, kui palju raha läheb tegelikult loovisikutele. Lapini arvates on kultuurivaldkonnas ka liigselt bürokraatiat ja raharaiskamist.

Lapin alustas oma lühirepliiki märkusega, et vabadust ei ole kunagi palju. "Vabadust on alati vähe. Ma ei hakka seda põhjendama, aga Eestis on näiliselt vabadus, aga see meeletu bürokraatia, mis iga aastaga üksikisiku peale tungib, piirab väga tugevalt meie vabadust."

Lapin võttis sõna kultuuri rahastamise teemal. "Nähakse, et Eestis lähevad kultuuri tohutud rahad. Tegelikult on see bluff. Mitte keegi ei ole siiamaani välja arvestanud, palju kultuurirahadest läheb tegelikult loojate kätte ja palju läheb nende kultuuriametnike kätte."

"Võtame Eesti kultuurkapitali. Mina olin kultuurkapitali esimeses koosseisus, kui ametnike osa oli väga väike. Kõik said oma töödega hakkama, kusjuures asju tehti kirjalikult, mitte nii nagu praegu, e-postiga. Nüüd on niimoodi, et kultuurkapitali büroo kulutab sama palju raha nagu üks kapital. Kujutage ette," märkis ta. "Võtame näiteks kunstikapitali, mis kulutab aastas sama palju raha kui büroo. Keegi ei ole seda arvestanud. See raha ei lähe ju kultuurile.

"Teine asi on see, et kultuurkapitali põhimõte oli see, et see kultuurkapitali raha läheks üksikutele loojatele või rühmitustele. Näiteks mõni teatritrupp. Aga praegu – ja me olime õudselt selle vastu, et institutsioonid, näiteks need, mida peaks rahastama kultuuriministeerium, et need saaksid kultuurkapitalist raha – on asi käinud nii alla, et kui te vaatate kultuurkapitali rahajaotusi, siis te näete, kui palju on bürokraatlikke institutsioone. See raha läheb ka kaunitest kunstidest mööda. Palju raha läheb kultuuriministeeriumile."

"Ma olen ammu juba kirjutanud ja öelnud, et kultuuriministeerium loodi Stalini ajal Eesti intelligentsi represseerimiseks ja n-ö juhtimiseks. See juhtimise kompleks on siiamaani. Mina olen Eesti kultuuris tegutsenud üle 50 aasta, mind ei ole küll mingi kultuuriministeerium juhtinud. Mind on juhtinud sisetunne ja ma olen ise ennast finantseerinud. See on minu arust praegu täielik raha raiskamine," tõdes Lapin.

Ta tõi välja, et palju suuremas ja rikkamas riigis Soomes pole mingeid kultuuriministeeriume, vaid on haridusministeerium, mille juures on kultuuriminister, kes on esindusfiguur. "Mul ei ole selle vastu midagi, kui Eestis oleks ka samuti. Me vajame ühte kultuuriala esindajat kõrgemal tasemel, kes on valitsuse liige, aga selleks ei tasu pidada üleval tervet karja bürokraate. Kas keegi on teinud arvestust, kui palju kultuuriministeerium raiskab kultuuriraha, mis ei lähe loovatele inimestele?"

"Kultuur on väga lai mõiste, aga meil on millegipärast laulatatud sport ja kultuur. Kaunid kunstid ja sport. Võtame kas või kultuurkapitali. Miks ei ole meid laulatatud näiteks insenerteadustega, mis on ka kultuur, või paljude valdkondade või aladega, mis kuuluvad kultuurisfääri?" küsis Lapin. "Aga üldine tava Euroopas on selline, et sport on eraldi reas. Teatakse selgelt, täpselt, kui palju sport saab ja palju saavad kaunid kunstid. Aga praegu on see kõik nii hägune ja Eestil on hea näidata Euroopale, et meil lähevad tohutud rahad kultuuri, aga tegelikult need rahad ei lähe kõik kultuuri. Lähevad hoopis sporti, mis kuulub kultuuri hulka ja on väga tähtis noorsoo kasvatamise juures."

"Paljudes riikides, näiteks Prantsusmaal, kus on tõesti kultuuriministeerium, on sport hoopis haridusministeeriumi all, ka Leedus. Sellepärast, et ta kuulub noorsoo kasvatamise ja füüsilise arendamise juurde, aga mitte kaunite kunstide juurde. Ühesõnaga, kui nüüd poliitikud tahavad rakendada kultuuri oma valimisvõitluse vankri ette, siis nad peaksid mõtlema, et kultuuriinimesed, intelligents ei ole nii loll, et ta usub igasugust udu, mida talle pidevalt aetakse. Me ei usu seda," sõnas ta.

"Me usume väga konkreetseid fakte – palju laekub raha üksikutele loojatele, mis on näiteks kunstis naeruväärne. Mitte ükski kunstnik ei suuda teha ühte galeriinäitust selle summaga, mida ta kapitalist saab. Küsimus on selles, et kui palju reaalselt jõuab raha kaunitele kunstidele. See on tähtis. Teine asi on see, et tehke lõpuks kindlaks – kui te seda ei suuda, paluge abi rahandusministeeriumist või riigikontrollist – Eestis tegeldakse ju väga tõsiselt igasuguste raharaiskamistega."

"Minu arust kultuurisfääris toimub praegu totaalne rahade raiskamine. Ka kunstis on loodud uusi institutsioone, kus põhiliselt on ametnikud. Kunstnikud elavad täpselt samamoodi edasi, omaenda riisikol. See on tõsine probleem, mida poliitikud peavad arvestama. Ärgu lootkugi, et valimistel intelligents läheb nende õnge. Ei lähe. Pidage seda meeles," märkis Lapin lõpetuseks.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: