Teatri tellimus on ka Saksamaa lõikes auväärne, kaasfinantseerijaks on prestiižne Ernst von Siemens-Stiftung, mis rahastab vaid nimekaimaid loojaid. See ooper on esimene Reinvere hiljem järgnevas suurte tellimustööde reas.

Regensburgi teatri intendant Jens Neundorff von Enzberg kommenteerib oodatavat ooperit: "Olen väga rõõmus - ei, uhke, et Jüri Reinvere meile selle tellimusooperi kirjutab. Reinvere on üks kuulsamaid Eesti heliloojaid ja mulle avaldab tohutult muljet, kuidas ta kaasaega kõnetava loominguga loob meelelisi helielamusi, mis kuulajaid haarab."

Ta jätkab: "Muidugi on süžee kirjutada Beethoveni aastal ooper tema võimalikust tütrest Minonast tõeline pomm. Ma olen kindel, et see temaatika on ka muusikateadusele ülihuvitav, mis annab võimaluse näha Beethovenit kui inimest ja võimalikku isa täiesti uuest aspektist."

Jüri Reinvere eelmised ooperid tellis Soome Rahvusooper – "Puhastus" Sofi Oksaneni romaani ainetel ning Norra rahvusooper – "Peer Gynt" Henrik Ibseni näidendi põhjal. Mõlemad neist pälvisid suurt rahvusvahelist tähelepanu. "Puhastus" ja "Peer Gynt" valmisid Reinvere oma libretole. Ka oma kolmandale ooperile kirjutas ta ise libreto. Ooperi kirjastajaks on Sikorski Hamburgis. Varasemate ooperite eest on Reinvere pälvinud mitmeid preemiaid, sh Eesti riikliku kultuuripreemia. Väärib märkimist, et nii Reinvere esimene ooper "Puhastus" kui ka nüüd kolmas ooper "Minona" on tugevalt Eesti-ainelised.

Kes on Minona?

Ooperi süžee käsitleb Beethoveni võimaliku tütre Minona elukäiku, kes elas aastatel 1819-1842 Eestis. Reinvere on oma ooperi ettevalmistusel suhelnud nimekate Beethoveni-uurijatega, ning teinud avastusi ka arhiivides. Kõik see ilmneb juba ooperi libretos.

Minona oli krahvinna Josephine von Brunsviki, Beethoveni armastatu ja kuulsate kirjade "Surematule armastatule" adressaadi tütar. See, et kirjad on kirjutatud just talle, selgus alles 1980ndatel aastatel. Beethoven viitab oma loomingus sageli Josephinele ja ta on ka Beethoveni ainsa ooperi "Fidelio" naispeategelase Leonore prototüüp.

Kuna aristokraadist Josephine von Brunsvik ja Beethoven ei saanud klassivahe tõttu abielluda, sai Josephine üheks hilisemaks abikaasaks baltisaksa aadlik Christoph von Stackelberg. Stackelberg on jätnud Eesti haridusellu tugeva jälje, olles eestikeelsete koolisüsteemide alusepanija. Abielu oli aga täis ebakõlasid ning hulk Beethoveni uurijaid on kindlad, et sel ajajärgul sündinud Minona on tegelikult Beethoveni tütar. Ta on sündinud täpselt üheksa kuud pärast Beethoveni kohtumist Josephinega Prahas.

Minona elupaik Suur-Kloostri tänaval Tallinnas. 

Minona veetis üle kahekümne aasta Christoph von Stackelbergi residentsis Tallinnas Suur-Kloostri tänaval ning Märjamaa lähedal väikses mõisas. Tema kaasaegsed on märkinud Minona tugevat sarnasust Beethoveniga nii iseloomult kui välimuselt ning Minona tugevat musikaalsust. Pärast Stackelbergi surma kolis Minona Austria-Ungarisse, kus suri kõigile tundmatuna 1897. aastal Viinis.

Ooperi ülesehitusest ütleb Reinvere, et siin on tegu klassikalise skeemiga: isa müsteerium ja kunstnike lapsed, kes maksavad vanemate kutsumuse eest tohutut hinda. Küsimusele, kas tema tugevalt Eesti-aineline ooper võiks jõuda ka Eestis lavale, vastab Reinvere, et kahjuks ei sõltu see temast ning otsused tulevad teatri juhtidelt.