Joodiku, Lääne-Virumaa

Joodiku, Lääne-Virumaa. Autor: ERR

"See on naljakas kohanimi, mis erinevalt väga paljudest teistest kohanimedest tähendabki seda, millena ta paistab. See tähendabki Joodikut." Joodikut mainiti esimest korda aastal 1716. "Oligi olnud üks peremees, Joodiku-Mihkel ja tema järgi on hiljem saanud nime kogu küla. Ju siis ta oli seal külas nii tuntud mees, et ka teisi talusid hakati seal külas nimetama tema järgi," selgitas Puss.

Kiideva, Läänemaa

Kiideva, Läänemaa. Autor: ERR

"Kiideva on üks näide sellest, kus nimi on väga palju lühenenud. See oli kunagi Kivide pea. See nimi on lihtsalt kasutades nii ära kulunud. See on kohanimede puhul üsna tavaline, et nad lihtsalt aja möödudes kuluvad ja lähevad lühemaks ning seepärast nende tähendus ka hämardub meie jaoks." Kiideva on koht Matsalu lahe kaldal. "Pea on selline merre ulatuv kõrgendik, kivid on ka seal peal, nii et seda see tähendab," lisas Puss.

Litsmetsa, Võrumaa

Litsmetsa, Võrumaa. Autor: ERR

"See ei tähenda seda, millena ta paistab. Kohanimedel tuleb väga palju vaadata ka täpselt neid omaaegseid vorme. Seda, kuidas nad üksteisega liituvad. Tegemist on liitsõnaga ja kui ta oleks see, mis ta tundub, siis ta peaks olema Litsimetsa, nii et see peaks olema käändes. Aga see algosa on nimetavas käändes, mis vihjab sellele, et see on iseloomustav selle metsa kohta. Litsuma, lirtsuma. See tähendab hoopis sellist märga metsa, lirtsuvat metsa."

Obamapõllu, Saaremaa

Obamapõllu, Saaremaa. Autor: ERR

"Ühe 1930. aastate kaardi peal on ta tõesti o-tähega kirjutatud, tõenäoliselt Saaremaal Sõrve poolsaarel kasutatud murrakut jälgides. Tänapäeval ametlik katastriüksus ei tähenda seda sama, et on kirjutatud Ubamapõllu. See on juba arusaadavam, mida see tähendab – uba, maa ja põllu. Aga Saaremaal hääldati tol ajal seda o-tähega ja ega tol ajal ei olnud sellest nimest mingit aimu. Aga seda võib pidada selliseks tänapäevaseks rahva etümoloogiaks. Nimest ei saada aru ja see mõtistatakse tänapäevaseks arusaadavaks sõnaks."

Ta tõi näiteks Riisipere. "See kõlab täiesti eestikeelsena – riis ja pere – aga tegelikult see on kunagisest baltisakslaste Risbiterite suguvõsast, sellest ei saadud aru ja mõeldi midagi selle asemele välja, millest saadakse aru. See on kohanimede puhul päris tüüpiline. Seda nimetatakse rahvaetümoloogiaks."

Esimesed Eesti kohanimede loetelud pärinevad juba 13. sajandist. Puss kinnitas, et kõigil kohanimedel on oma tähendus kindlasti olemas, aga kui need on väga vanad kohanimed, siis on selle võrra raskem selle tähendusest aru saada. "Kui meil ei ole vanu kirjapilte, siis me lihtsalt ei tea, mida see tähendas. Pakutakse välja ja mõnikord jääbki mitu teooriat, et mida see nimi võis algselt tähendada."

Õpituba kohanimede kujunemisloost toimub Maarjamäe lossis pühapäeval, 10. veebruaril kell 13.00