Meie nimeka tšellisti ja muusikategelase Allar Kaasiku sünnipäev on 14. veebruaril, mil ta saab 70-aastaseks. Pärnust pärit Kaasik alustas siin tšelloõpinguid 1957. aastal, lõpetas 1967 Tallinnas muusikakeskkooli, õppis ka Moskvas ja Riias, Tallinna konservatooriumi lõpetas 1974. 1973. aastal, kui ta oli tšellistina tööl juba ERSO-s, tuli ta Eesti keelpillimängijate konkursi laureaadiks. Ta on mänginud ka Rahvusooper Estonia orkestris, olles tšellorühma kontsertmeister. 1990. aastast peale on Allar Kaasik tegutsenud Helsingis kirjastuses Alcanto Soomes, kus on välja andnud Eesti muusikat, olnud ka tšellopedagoog, esinenud Eesti ja Soome raadios ja plaadistanud. Kõige selle kõrval on Kaasik siiani aktiivne solistina kammer- ja sümfoonilistes kavades, mida on mängitud lisaks Eestile paljudes teistes maades.

Allar Kaasiku suur kirg on Eesti tšellomuusika. Ta on esitanud ja välja andnud meie unustatud tšellomuusikat, tellinud ja toonud esiettekandele pika rea uusteoseid, mis meie jt heliloojad talle on pühendanud. Autorite nimekiri on pikk, sh Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Veljo Tormis, Urmas Sisask, Anne Ellerhein-Metsala, Kaljo Raid, Helmut Rosenvald, Eugen Kapp jne. Seal on ka Krzysztof Penderecki Poolast, Pēteris Vasks Lätist, Anders Nilsson Rootsist, Einojuhani Rautavaara Soomest, Wim Zwaag Hollandist, Viktor Jekimovski Venemaalt. Eriti tihedaks kujunes Kaasiku koostöö Kuldar Singiga, kellelt ta sai esiettekandeks enam kui kümme uusteost. Viimastel aegadel on tal hea koostöö jätkunud Galina Grigorjevaga, kelle esimene, premeeritud autoriplaat koos Eesti Rahvusmeeskooriga Mikk Üleoja juhatusel sai teoks just Kaasiku abil ja õhutusel ning kaastegevusel solistina. Unustatute hulgas nimetab Kaasik niisuguseid teoseid meie klassikutelt, nagu Heino Elleri "Ballaad", Johannes Bleive "Valss lento", Artur Kapi Prelüüd jt.

Tšellist Allar Kaasikule on kirjutatud Eesti heliloojate poolt 40 uut teost, välismaistelt 9 oopust, ja 50. esmaesitus on kohe tulemas 12. mail Peterburis, teos Aleksander Knaifelilt pühendusega "Suure kunstniku 70. aasta juubeliks", lugu pealkirjaga "Blaženstva" tšellole, klaverile (klavessiinile), segakoorile ja keelpillikvintetile. Sellisele koosseisule, nagu tšello ja koor, on kirjutatud vähe muusikat, ja nii on Kaasik teinud selleks hulga huvitavaid seadeid, mida ise oma kavades esitada. Hulga Eesti muusikat on tšellist kodust välja viinud välismaistele festivalidele, kuhu teda on mängima kutsutud: "Urkuyö ja aaria", Naantali ja Lahti festivalid Soomes, West Corki kammermuusika festival Bantrys Iirimaal, Pažaislio festival Leedus, Serate Musicali Itaalias Milanos, "Musica nos unit" Poolas Gdanskis, "Sankt Peterburgi lossid" Venemaal, Concerti d'Altamarca Treviso kloostris Itaalias jm, lisaks veel muud esinemised teistes riikides.

Juubilari tegemistest muusikaelu korraldajana oleks rääkida palju. Üks tähtsamaid märke on Pärnu omaaegse suvemuusika taaselustamine. 1997. aasta suvel asutas Allar Kaasik Pärnusse David Oistrahhi nime kandva rahvusvahelise festivali ja on selle kunstiline juht siiani. Kadestamisväärse hakkamisega tõi ta Pärnusse kuulsamaid muusikuid, ja ka neid, kes polnud Eestis kunagi esinenud. Festivaliürituste maht oli väga suur, kontserte tehti kogu juulikuu. Ta pani siin käima ka Neeme Järvi (aastast 2000) suveakadeemia noortele dirigentidele. Oistrahhi festival äratas rahvusvahelist tähelepanu, Kaasik sai Euroopa Komisjoni toetusel hakata Pärnus korraldama ka Oistrahhi festivali rahvusvahelisi eriprojekte, nagu Con moto (2001), Da Capo al St. Petersburg (2003), Europa Festiva (2004), Surm ja surematus (2005), Muusikalised mälestusmärgid (2007), Viis aastat Euroopa Liitu Läänemere idakaldal (2009-11), mis tõid Eestisse uusi nimekaid kunstnikke, aga viisid siit esinema kaugemale ka Eesti muusikuid. Oistrahhi festivalil on olnud suuri teeneid Eesti ning meie kultuuri ja muusika tutvustamisel maailmale. Aastast 2012 asub Oistrahhi festivali keskus Sillamäel.

Oistrahhi festivali üks eriprojekte on ka 2017. aastal alustatud festival "Musica hymnis", mis on pühendatud Pärnu lähedal Seli vallas Pootsis sündinud esimese Eesti soost piiskop Platoni (Paul Kulbusch, elas 1869–1919) mälestusele. Piiskop Platon on ka pühakuks tunnistatud. Ta suri märtrisurma enamlaste käe läbi, vangistatuna Tartus 1919. aastal. Muuseas, Kulbusch ja Jaan Poska olid head sõbrad koolivendadena Riia vaimulikus seminaris.

"Musica hymnise" üritustest on igaüks omamoodi muusikasündmus. Festivali kontserdid toimuvad lisaks Eestile mitmel maal. Kui vaadata eelseisvaid ettevõtmisi, siis 12. mail 2019 esineb Peterburis Feodorovski katedraalis festivalil "Musica hymnis" katedraali kammerkoor Anastassia Sorokina käe all, kaastegevad Allar Kaasik ja Peterburi Puškini Kvartett, ettekandel peterburglase Aleksander Knaifeli uus teos Allar Kaasikule, veel Arvo Pärdi ja läti helilooja Georgs Pelēcise teosed. 9. juunil laulab sama Läti meeskoor "Logos", kes homme Helsingis, ka Peterburis Feodorovski õigeusu katedraalis oma festivalikava "Molitva" ("Palvus"), tšellosolistina kaastegev Allar Kaasik, Eesti muusikast kavas Galina Grigorjeva ja Kuldar Sink. 14. juulil leiab samas Feodorovski katedraalis aset Amsterdami õigeusu kammerkoori Oktoich kontsert Alena Ovsjannikova juhatusel, ka siin on tšellosolistina kaastegev Allar Kaasik, kavas sh Arvo Pärt ja Johannes Bleive ning John Tavener. 30. septembril tuleb Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kirikusse laulma Peterburi Feodorovski katedraali kammerkoor Anastassia Sorokina juhatusel. Solistina teeb kaasa Allar Kaasik.

Oluline märk Allar Kaasiku tegevuses on ka Eesti tšellomuusika CD "Ajatu valgus" ("Timeless Light") ilmumine 2017. aastal BIS Recordsi märgi all ning soodus vastukaja sellele mitmelt poolt.

Mälestusfestivalil toimunule tagasi vaadates leiab sealt mõndagi harukordset, eeskätt kontsertidest kiriku vallas. Allar Kaasik toob esile eri kirikute koostööd, ja tavatuna seda, et kirikus on nüüd kavades ka pillimängu, mis on olnud seal väga haruldane. Näiteks septembris 2017 oli Koplis Nikolai kirikus festivali kava põhijõud seesama Läti meeskoor "Logos", ent pillimängu, nagu nüüd Allar Kaasikuga solistina, polnud seal ealeski kuuldud. Kaasik osales tšellol kokku viie teose ettekandel. Teadagi mängib Kaasik oma esinemistel alati ka Eesti muusikat. Samasuguste kavadega on "Musica hymnis" välja tulnud mitmel pool mujalgi, viimati novembris 2018 Soomes Kuopios ja Riihimäel. Erakordne elamus oli keelpillikvarteti mäng Kuremäe (Pühtitsa) kloostris detsembris 2018. Lausa sensatsiooniks kujunes aga Kuremäe kloostri nunnadekoori esinemine Pootsi-Kõpu suurepärase akustikaga õigeusu kirikus septembris 2017 ning Oleviste kiriku jõulukontserdil Tallinnas möödunud aastal. Nunnad polnud väljaspool kloostrit seni üles astunud. Pootsi-Kõpu on piiskop Platoni sünnikohana saanud juba mitme kontserdi paigaks, ja on seda ka tulevikus. 22. septembril 2019 leiab kirikus aset mälestusfestivali olulisemaid kontserte, kus laulab Läti akadeemiline koor Latvija Māris Sirmaisi juhatusel, kavas Veljo Tormis, Galina Grigorjeva ja Georgs Pelēcis, solist on Allar Kaasik.

15. veebruari pärastlõunal jõuab "Musica hymnis" Helsingisse kontserdiga Uspenski katedraalis. See on mälestuskontsert märtrisurma läbi lahkunud piiskop Platonile ja Läti peapiiskopile Jānis Pommersile. Koori kunstiline juht ja ka helilooja on Joans Šenroks, kes dirigeerib enamikku esitatavast. Kavas on vana znamennõi raspev "Tsarju nebesnõi", Kiievi lavra hümn (Psalm 103/104), kreeka hümn "Agios o Theos", vaimulikud autorid eesotsas Pavel Tšesnokovi ja Aleksei Lvoviga, Joans Šenroksi Psalm, Galina Grigorjeva "Molitva" seades tšellole ja meeskoorile (dirigeerib Rihards Rudzitis), solist on Allar Kaasik.

Veel üks tore reis on tänasel juubilaril Allar Kaasikul ees: 24. veebruaril teeb ta oma Šotimaa debüüdi, see on kontsert "Baltic Meditations" St. Andrewsis, St. Salvator Chapelis koos kahe kooriga, kavas on Veljo Tormis, Galina Grigorjeva, Johannes Bleive ning John Tavener. Sarjas New Music Week, kus Allar Kaasik esineb, on ta festivali resideeriv artist.