Lauri Sommeri luuletused viivad lugeja Võrumaa loodusmaastikele, kus kohtab nii loomi kui linde, aga ka püssipauke Nursipalu harjutusväljalt.

"Loomad on mõnes mõttes inimese peegeldus. Siberi muinasjuttudes on see, et kui loomad koju lähevad, võtavad nad sulisriided või karusnahad maha ja on ka inimesed. Öeldakse ju, et see inimene on selle looma või selle linnu moodi," rääkis Sommer "Aktuaalsele kaamerale".

Sommeri luuletused kõlavad pigem lühilausetena kirjapandud terviktekstina, mille sõnum räägib tasakaalu otsimisest inimtegevuse ja looduse vahel.

"Need lühilaused olid kunagi ekpressionistide stiil ja ka hiina luules on seda lühilauselist poeetikat hästi palju. Ja mõnikord lühilause on selline hea viis hoiduda suurelistest kujunditest," lisas ta.

"Minu meelest on Lauri üks neist inimestest selles imelises ilmas, kes suudab tunnetada kõigi oma meeltega ja siis seda ka teistele edasi anda. Ta tunneb lõhnu, maitseid, tunneb nahaga tuult, see on maagia," kirjeldas luulearmastaja Tõnis Viidu.