Praegu annab SA Kultuurileht välja 15 väljaannet. Perioodil 2004–2019 on ilmumise lõpetanud kaks väljaannet ja lisandunud viis uut. Tegevuse lõpetanud väljaannete hulgas on Raduga ja Haridus.

Raduga lõpetas oma tegevuse 2000. aastate paiku ja ta oli olukorras, kus tal tiraaž oli alla 200 eksemplari ja tellijaid alla 90. "Üks oluline otsustav koht oli see, kui selgus, et tellimuste pakkumine vene koolidele lõppes sellega, et ükski vene kool ei soovinud Radugat tellida. Siis otsustati see kinni panna," selgitas Väljataga.

Haridus soovis aga saada teadusajakirjaks kategoorias 1.1, mis eeldas doktorikraadiga peatoimetajat ja rahvusvahelist kolleegiumi, misjärel selle väljaandmist rahastanud haridusministeerium leidis, et mõistlikum oleks selline ajakiri välja anda Tallinna Ülikooli või Tartu Ülikooli juures. "Selliselt kooskõlastatult lõpetas SA Kultuurileht haridusministeeriumiga Hariduse väljaandmise, aga paraku need plaanid ei ole täitnud. Tänaseks päevaks sellist 1.1 tasemel haridus-teadusajakirja kummagi kõrgkooli juures ei ilmu."

Vahepealse aja jooksul on juurde tulnud aga väljaanded Muusika, Värske Rõhk, Hea Laps, Uma Leht ja Müürileht. "Kõik vahepeal juurde tulnud väljaanded on SA Kultuurilehe juurde tulnud väga isemoodi teid pidi."

SA Kultuurileht väljaanded. Toomas Väljataga ettekanne "SA Kultuurilehe suundumused viimase 10-15 aasta jooksul".

15 väljaannet, mis SA Kultuurileht praegu välja annab, on Väljataga sõnul nende haldussuutlikkuse puhul täiesti optimaalne. "Kui neid ajakirju-ajalehti oleks meil juba suurusjärgus kümme, siis see nõuaks tõenäoliselt ka halduspooles töökohtade juurdetekitamist. Aga 15 on selline, kus see n-ö voorimehe tänava talitus suudab veel kõiki väljaandeid hallata."

Tiraažidest rääkides tõdes ta, et üllatavad erandid on ajakiri Täheke ja Loomingu Raamatukogu, mille tiraažid on kasvanud. "Tähekeses vahetus vahepeal peatoimetaja ja peatoimetaja Ilona Martson, kes on teinud Tähekesega väga head tööd." Samas tuleb Väljataga sõnul arvestada ka kontekstiga. "Täheke on ajakiri, mis on praktiliselt igas eesti koolis algklassides tugevalt soovitatud koju tellida. See on see põhjus, mis sellised ilusad numbrid on andnud."

SA Kultuurileht väljaannete tiraažid. Toomas Väljataga ettekanne "SA Kultuurilehe suundumused viimase 10-15 aasta jooksul".

Loomingu Raamatukogu on tema sõnul täiesti erilise näoga väljaanne nende ajakirjade-ajalehtede hulgas, mis tuleb siinkohal samuti silmas pidada, sest tegemist on raamatutega, mida saab väga soodsa hinnaga. "Ilmselt see on ka üks põhjus. Loomulikult jällegi toimetuse hea valik, mida ta on otsustanud välja anda."

Ülejäänud väljaannete tiraažid on aga vähenenud. "See ei tähenda sugugi seda, et nende toimetustele peaks tegema tohutuid etteheiteid. See on üleüldine tendents. Kui tiraažide puhul – see on trükiarv, mida tihti kiputakse segi ajama tellijate arvuga – julgen öelda, et see on proportsioonis; ka tellijate arv on sarnaselt vähenenud."

Väljataga lisas, et kui vaadata seda vähenemist, mis on toimunud suurte väljaannete puhul, siis selles kontekstis ei ole kultuuriväljaannetega midagi enneolenematult hullu juhtunud. "Iseasi on see, et kuidas selline asi edasi läheb. Jämedalt võiks ju öelda, et kui 15 aastaga on toimunud selline langemine, siis võiks arvata, et järgmise 15 aasta puhul võiks osa päevalehti lõpetada paberil ilmumise ja eks see puudutaks ka kultuuriväljaandeid. Tegelikkuses olen ma kindel, et see kõik nii ei lähe ja kuskil toimub muudatus. Aga ennustamine on tänamatu asi."

Väljataga tõi välja ka omatulu ja riigitoetuse suhte eelarves, mis on olnud kahanemises. "2019. aasta 22 protsenti on selline, et see on meil eelarves planeeritud, aga kuidas ta tegelikult välja kukub, seda me ei tea. Eelarvesse on ta planeeritud 2018 aasta tulemuste järgi, kus meie omatulu oli 22 protsenti ja me väga loodame, et me suudame vähemalt sama taset hoida. Kas see õnnestub või mitte, seda saame teada aasta pärast."

SA Kultuurilehe omatulu ja riigitoetuse suhe eelarves. Toomas Väljataga ettekanne "SA Kultuurilehe suundumused viimase 10-15 aasta jooksul".

SA Kultuurilehe omatulu ja toetuse suhet teatrite ja muuseumide omadega võrreldes tõdes Väljataga, et pigem on langetud 15 aasta jooksul muuseumide kategooriasse – kui SA Kultuurileht veel 15 aastat tagasi võis konkureerida teatrite liigas, siis tänasel päeval enam mitte. Muusemide kategoorias moodustab omatulu umbes 10–30 protsenti, samas kui teatrite puhul on see selgelt üle 30.

"Teatrite puhul on see asi ikkagi nii, et nad saavad harrastada ka mitmeid kõrvaltegevusi, millega tulu juurde teenida. Osaliselt ka muuseumid oma ruumide ja kõigega. Kultuurilehel on need võimalused suhtelised piiratud ja see piirdub vahel ainult mõne üksiku raamatu väljaandmisega. Ülejäänu on ikka väljaanded, mis SA Kultuurilehel on ja mille tellijate ning üksikmüügi tulu saab olla meie omatulu."

Ligi 60 protsenti kultuurilehe kuludes on tööjõukulud, 20 protsenti autoritasud, 8 protsenti halduskulud. Viimased, levi- ja trükikulud on otseselt need kulud, mis on seotud sellega, et SA Kultuurilehe ajakirjad ilmuksid ikkagi paberil. "Kui ma vahel olen kuulnud ka sellist arvamust, et "ärme enam trüki, avaldame kõik internetis ja et sellega hoiame tohutult kulusid kokku", siis võib näha, et need asjad tegelikult nii ei ole." Levi- ja trükikulud moodustavad vastavalt 6 ja 7 protsenti.

Mitte kas paberil või mitte, vaid kas raha eest või ilma

Väljataga eeldab, et AS Kultuurileht väljaanded ilmuvad paberil veel pikalt. "Minu jaoks on keerulisem küsimus see, kas raha eest või ilma." Ta lisas, et tajub vähemalt tekstide osas selgelt arvamust, et kõik tekstid peaksid olema internetis ja tasuta, sest riigilt on selle jaoks juba suur hulk raha justkui saadud ning pole sobilik selle eest veel eraldi raha küsida.

"See surve, et kõik tekstid panna võimalikult kiiresti internetti ja tasuta, on olemas, aga mulle tundub, et üks ei tapa teist. Jääb kindlasti mingi hulk inimesi, kes soovivad ajakirju kindlasti lugeda ka paberil. Kui ma eelnevaid võrdlusi omatulude ja kulude osas võrdlesin ka teatritega, siis mul tekkis mõte, et kuulge, teatrid teevad samuti riigiraha eest etendusi, kas ei võiks siis mul olla võimalik kuskilt netist Draamateatri kõiki eelmise hooaja tükke vaadata? Ma ei ole kuulnud, et väga sellist survet oleks. Siin on selline huvitav asi, et tekstide puhul eeldatakse, et see kõik peab olema alati internetis ja tasuta."