Mullu tunnistati sama teos Tuglase preemia vääriliseks. Armin Kõomägi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et novellidel on romaanide populaarsusele veel pikk maa järele jõuda ja seetõttu annab ta tänavu jälle välja Eesti novellikogu.

"Mulle tundub, et romaaniga on päris hästi - romaanivõistlused on ja neid kirjutatakse, neid loetakse ja need müüvad. Samas on novell žanr, mis pudeneb laiali ajakirjadesse. See võib olla isegi ajalehes. Ja siin tuleb natuke lugejat aidata, et leida hea ja huvitav valik novelle üles," selgitas ta.

Novelli eelis romaani ees on Kõomäe meelest päevakajalisus, sest selle teose võib valmis kirjutada päeva või isegi poolega.

Kõomägi on ka ise Valgaga seotud, seal elasid tema vanavanemad ja vanaemast eesti keele õpetaja Helmi Kõomägi on talle kirjutamiseks inspiratsiooni andnud. Nipernaadile Kõomägi oma nipernaadilikku "Goglomovit" kirjutades ei mõelnud.

"See lugu sünnib kahe Vene kirjandusklassika teose baasil - üks on Gogoli "Surnud hinged" ja teine Gontšarovi "Oblomov". Ma panin kuidagi need kaks tüüpi oma peas kokku ja kirjutasin sellise loo," lausus ta.

Nagu ikka, valis žürii Gailiti auhinna saaja lugejate esitatud teoste seast. Tähelepanuväärne, et seekord langes see valik Tuglase preemiaga kokku. Nii erinevad, kui Tuglas ja Gailit ning nende auhinnadki poleks, on "Goglomovis" midagi mõlemale sobilikku. "Meisterlik nagu Tuglas ja intrigeeriv nagu Gailit - võiks öelda," ütles novellivõistluse žürii esimees Janika Kronberg.